Vajan abi Saagas kirjapandu tõlgendamisel

Private User siinkirjas viide adopteerimisele

[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.34:131?1245,1109,339,... Saaga TLA.1463.1.34:131?1245,1109,339,72,0]

Aitäh Private User

Püüan sotti saada Ado Münter ja ta naiste abielud.
1 naine Mari Münter abielu 3,12,1878
2. naine Mari Münter Kossas ♊ abielust ei saa ma sotti - mida see 06,8,1905 on? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1211.1.144:180?88,843,1046,1...

Private User

Ado ja Mari leppiku abielu, Mari on lesk: [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1890.1.45:14?395,1170,1683,7... Saaga EAA.1890.1.45:14?395,1170,1683,790,0]
Abiellujate nimekirjas täpsemalt: [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1890.1.32:15?2163,400,1767,2... Saaga EAA.1890.1.32:15?2163,400,1767,2744,0] ja pöördel [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1890.1.32:16?317,643,1791,25... Saaga EAA.1890.1.32:16?317,643,1791,2504,0]

Private User
Siin veel 5 lk Müntereid uuemas PR lk 66-71 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.85.0.2:66
Ja siin lk 5355-5381 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.85.0.30:5355

Aitäh Private User
Leho Ainsaar - mul näitab, et juurdepääs piiratud.
Juurdepääs piiratud!

Käesolevale säilikule kehtib vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2-le ja avaliku teabe seaduse § 35 lg 1-le juurdepääsupiirang. Juurdepääsuloa taotlemiseks ja teabega tutvumiseks palume Teil täita VAU keskkonnas (www.ra.ee/vau → tellimused) juurdepääsu taotlus või võtta ühendust meie uurimissaalidega Tallinnas (Madara 24, Tallinn, tel 6938668, lugemissaal@ra.ee) või Tartus (kuni uue peahoone avamiseni ajutiselt Vahi tänaval, tel 738 7521, uurimissaal@ra.ee)
Taotluses palume me teil põhjendada oma juurdepääsuvajadust, uurimistöö eesmärke ja oodatavat väljundit. Positiivse kaalutlusotsuse korral võimaldatakse teile juurdepääs vastavale digiteeritud säilikule AINULT arhiivi arvutivõrgus. Juurdepääsuluba kehtib ühe aasta.

Kas keegi oskab aidata seoses isikuga Rudolf Vodja kes elas Alutaguse vallas, Auvere-Kärekonna külas, Klvikünka talus?
Kuidagi ei leia õiget kirikuraamatut.

Palun abi, mis selle Mihkli kohta kirjas täpsemalt on (kus sündis, kes ema-isa)

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1290.1.63:12?132,1684,1212,1...

Mina loen siit välja, et Mihkli sünnikoht on Päri (Ninigal) mõis Viljandimaal, Känsa talu; Mihkli vanemad on Jüri Johonson (Johanson?) ja Ano; vaderid Mihkel Tõns, Jaan Beerend ja Marri Tõns.

Suur tänu, Urve!

Private - ma päris kõike vene keelest aru ei saa, aga seal kirjas, et oli vallaslaps ning Toomas võttis omaks? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3160.1.18:24?980,1464,330,133,0

Private User
Just nii.

Private User Meinhardi pere leitud!

Tänud kõigile kes abiks olid!

Tere ! Mõni aeg tagasi käis tuulispask üle mu sugupuu, eemaldas vaarisalt vanemad ja lisas teised. Olen nüüd mitu päeva Saagat uurinud aga ei suuda välja lugeda või õigemini kardan eksida. Paluksin abi ! Tänud ette !

3.01.1797 sündinud Andres. Mis seal kõik kirjas on ja kas (või kuidas) sealt leiab seose (Rassi Andrese) Margoga ?
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=15&iid=200220012152&im...
Sissekanne nr. 10 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=15&iid=200220012155&im...

Katrin Liiv
Siin kirjas vaid, et Andres on Sepa Tõnise sulase Margo ja Krõõda poeg Laevast.
Lisasin Margo ja Andrese profiilile Kabala mõisa hingeloendite linke, sealt peaks küll välja tulema, et Andres on Rassi (Mardi Andrese) Margo poeg (vt nt Andrese 1811 a link). Pere rändas talust tallu ja lapsed anti ka noorelt sulasteks.

Tegelikult on Andres vaid Krõõda poeg. Kena orvuke, kes oli mõisas teenijaks, anti Margole mehele kui põllealune üsna suur oli juba. Kingiks said nad Nurga talu. Sealt ka see perekonnanimi hiljem tuli. Krõõda kohta ei teadnud vanaema muud midagi kui, et oli ilus ja Matsi tütar. Mitte Mardi. :)

Pere pärimused on kindlasti väga oluline ja huvitav allikas, mida võimalusel saab kõrvutada arhiivikirjetega. Paraku võivad 200 aasta tagused lood mitte päris täpselt olla meieni jõudnud. Lapse isaga võidi tõesti vahel kombineerida, aga sündmuste ajaline järjekord on kirikumeetrikates otse elust raamatusse kirjutatud, seda saaks uskuda.
Vaatasin, et Rassi Andrese Margo ja Krõõda (Grethi) laulatus toimus 4. nov. 1795, st 2 aastat enne Andrese sündi. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3144.2.10:147?1480,1374,901,... Greth on siin Maro Mart'i tütar (Mart on isaks kirjutatud ka 1816 a hingeloendis). See kõik eeldusel, et meil siin õige järg käes on.

Mnjaaa. Täitsa raske uskuda, et vanaema rääkis meile lihtsalt ilusat muinasjuttu. Või taheti lihtsalt õigustada oma tihedat suhtlemist mõisaga. Vot ei tea. Loodetavasti on meil ikka õiged vanemad nüüd leitud ja mitte nimekaimud.
Andres on sündinud 3.01.1797. Vahe ikkagi üle 1a.
Kas talude kohta ka kuskilt anmeid leiab ? Kuidas see Nurga talu siis saadi, see hakkas huvitama.

Ma olen tõesti kehv kirikuraamatute lugeja aga mu meelest see Asso Matsi sulane on keegi muu.

Assi Matsi sulane Andres (14 aastane 1811) on Rassi Marti Margo poeg, nii on siin selgelt kirjas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.217/13:8?1250,896,104... hilisem Andres Nurk, kui mööda registreid edasi liikuda.
Seal külas jäi küll Norga talu silma, aga kuna nii Margo koos Krõõdaga kui pojad Andres ja Jüri rändasid tihedalt ja erinevaid teid pidi talust tallu sulastena, siis seda hetke ei näe millal nad Nurga talus olla võisid. See võis registrite vahele jääda ja 1795 raamat on üldse puudu.

Tere!

Palun tõlkida eesti keelde, mis sarved need on?
"Läksime, Kusma Meieeiga (Meilliga?) mõisa heinamad otsma, siin nägin ma nüid eesmast korda wene mõisa heina tööd, oli paraisde heina küüni wedamise aeg, oli mull ime waadada, kahe rattaga wangri kellel, kellel kaksibidi sarwe oliwa need oliwa alla aisi sise kinidedu ais oli muidogi jäme umbes 18 sendimetri jämedune hobuse kohalt oli nad küll peenemas woolitu neid sarwi oli umbes 7 wõi 8 tükki kumalgil pool oli üle 12ne (?) pika ja ülewelt lahtised. Neil ratil oma kolda pikka rumi ja jämeda. Kui nad tööle lähwa sis seisab wanames wangris ja hoiab ühegäega ühelt poolt ja tesegaega teselt poolt kinni, poisige istub ratsa hobuse seljas ja juhib hobust, selle jaos oma neil stelka asemel, sadula hobuse seljas."

Seal on kirjeldatud heina koristamis riista aga mis nimi tal on ei oska veel üelda

olen kunagi näinud venemaal muuseumis, selline umbes nagu hobuselooreha aga sellega veeti hein ühte kohta kokku ja see nn vanamees hoidis kahe käega hoobasid all, et need piid vastu maad oleksid. Piid olid jah jämedamad kui looreha piid, aga mitte metallist vaid ka puust

no see ei ole päris reha ka, sellega lihtsalt veeti hein kokku

Ma tänan, Erich ja Elve!

See on vist nn heinalohisti põll сенная волокуша, сеноволокуша
aislohisti etn волокуша-оглобли
http://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi?Q=%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%...
Aislohisti on kahest tagaosas ühendatud aisast koosnev veovahend; lohisti liike

Aislohisti – kaks pikka kokkuseotud latti, mis veolooma seljast kaugele maha ulatusid. Juht istub veolooma seljas. Selliste aiste vahele seotud koormast jäid mapinnale kaks rööbast. Tekkis aislohistee.

Kohaks Pärnumaa Ikla.

Tere!

Palun tõlkida eesti keelde
"Neil ratil oma kolda pikka rumi ja jämeda. Kui nad tööle lähwa sis seisab wanames wangris ja hoiab ühegäega ühelt poolt ja tesegaega teselt poolt kinni, poisige istub ratsa hobuse seljas ja juhib hobust, selle jaos oma neil stelka asemel, sadula hobuse seljas."
1. Kas rumi on ratad?
2. Mida hoias vangris see vanamees ühe käega ja teise käega?
3. Mis on stelka?

Tervitades
A.

Stelka on sedelgas. Poisike istub ratsa hobuse seljas ja juhib hobust, selle jaoks on neil sedelga asemel sadul hobuse seljas.