Vajan abi Saagas kirjapandu tõlgendamisel

Started by Lauri Kreen on Sunday, April 1, 2012
Problem with this page?

Participants:

Profiles Mentioned:

Related Projects:

Showing 1501-1530 of 8176 posts

Tere,
kas Miku nime taga on kirjas tema elukoht? Kui jah, siis mis see olla võiks?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.225:112?2197,1383,295...

Tänan

Aivar Toom
Neu-Casteritz ehk Vastse-Kasaritsa

Tere!
Palun aidake aru saada kohanimedest selles Türi ´1901-1910.a. personaalraamatus: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1237.1.499:345?74,1163,1077,... Võimalik, et nad ei olnud Türi kandis alalised elanikud ja tulid kusagilt kaugemalt.

Maili Jõesalu
Olli Liisa (sünd Lind), Jaagu lesk, pärineb Peetri kihelkonna Koigi mõisast ja on leeris käinud Peetri kihelkonnas
poeg Martin Rudolf on sündinud Põhjaka mõisas ja leeris käinud Paide khk
pojanaine Annette (Reimann) pärineb Piiumetsa mõisast ja leeris käinud ???
nende lapsed on Türi kihelkonnast ja samas ka leeris käinud

Koik-Koigi Peetri kihelkond Järvamaa
Pochjak - Põhjaka Peetri kihelkond Järvamaa
Piometz - Piiumetsa Türi kihelkond Järvamaa

Palun abi Urvaste khk 1767 aasta kodukatsumiste raamatus oleva Sõmerpalu küla Tammisilla talus oleva Peetri nime ees oleva nimetuse ja vastaslehekülje servas oleva märkuse (midagi toimus 1759) seletamisel: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.221:75?117,494,2159,92,0.
... ja hinnangu andmisel, kas meetrikasse võis sattuda isanime ette naabertalu nimi.

1752 on Peeter perega Iwwani Mõtsa talus ja tema nime taga on kirjas (soldat). Alates 1762 kuni 1784 on pere ja hiljem vaid abikaasa kirjas Tammisilla rahva/talu hulgas, kuid ilma Peetrita. Kuid samas on abikaasa nimi kuni surmani kirjas nii - Iwwani Peteri N(aine) Matle ja mitte lesk Matle

1752 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.7:363?132,1563,991,58,0
1762 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.264:74?132,711,396,93,0
1774 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.264:149?1333,1565,714...
1782 4. HR http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.130/7:3?153,770,1012,...
1785 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.222:110?1290,288,925,...
1796 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.222:110?1290,288,925,... - sureb Iwwani Peteri naine

Tütar [Pihho] Mai {Kinna} abiellumisel on ta isana märgitud hoopis Warrese Peter, keda meetrikast rohkem ei leia - eeldan, et abielumeetrikasse on 1777 sattunud viga Iwwani asemel on saanud naabertalu nimi Warrese: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.8:50?37,511,819,44,0 - kui tõenäoline see on (eeldades, et isa Peter oli sel ajal mitte pere juures)

Mai surmakirje järgi saadud sünniaasta (+/- 1 aasta) meetrikas aga Warrese Peteri tütart sündinud pole, on vaid Iwwani Peteri ja Tootsi Peteri tütar Mai, kuid viimane on abiellunud teise mehega, samuti 1777.

Private User 1759 Peeter ... Venemaale nekrutiks (viimane sõna arusaamatu) P. wurde 1759 nach Russland sum Rekruten...

Private User, 1785 ja1795 lingid on sattunud samad, surmakannet pole.
Siiski, 1782 .a. HL on teda nimetatud leseks.
Võis ju olla, et isa oli pärit teisest talust ja teda kutsuti mõlema nime järgi. Vahel on nii olnud, et sama isik eri eluperioodidel erinevate talude järgi nimetatud. Aga võimalik ka et sassis. Tuleb meelde üks juhus personaalraamatuga, kui kirikuõpetaja ajas 2 tüdrukut sassi, kel sünniaeg ja elupaik lähestikku. Selline on olnud minu kogemus.

Private User, suur tänu tõlkeabi eest. Kas õnnestub dešifreerida ka see sõna, mis Peetri nime ees vasakus servas? Kas on saunik või midagi sarnast? 1752 on ta Iwwani talus Mõtsa Peter. Seda Mõtsa't nime ees on mitme talu puhul kasutatud. Kas need ongi otseses mõttes metsaveerel saunas elavad pered?

Peetri abikaasa surmakirje on nüüd siin: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.9:470?1277,219,1046,55,0 ja selles on Matle jälle Peetri naine, mitte lesk: Ilmselt ei ole midagi Peetrist teada, seetõttu on Matle 1782 HR lesk aga hiljem jälle Peetri N(aine).

Ja veel, kas teile paistab ka, et Peetri ema on Matle, kes on 1752-1762 märgitud Iwwani talus Mõtsa Peteri pere järel ristiga nime järel surnuks (ca 1760), kuid kes järgmises personaalraamatus 1762-1786 (I osa 1762-1773) on endiselt Iwwani talus, pea täitsa rea lõpus positsiooni mõttes, nimetatud Pilli Jürri lesk Matlena surnud ca 1763-64?

1752 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.2:107?171,271,441,61,0

1762 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.264:73?1380,938,427,69,0

Private User, Mai sünnikandes on isaks Tootsi Peeter ja emaks Madli.
Teised kanded on kõik Kattre kohta. Kas see on tema tütre sünnikanne ? On tal hoopis uus naine ?
Kas Peetri nime ees pole äkki Einwohner -elanik ?

Private User, Mõtsa talu ja metsaveersete talude kohta ma ei oska midagi arvata.
Kuskil on miskit puudu või sassis, kui ma õigesti aru sain. Peaks abielu-või surmakandeid sirvima. Kes on Mai vanemad ?
Kas see Mõtsa Peeter on kuidagi asjasse puutuv ? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.2:106?1027,201,291,46,0
Kas rist märgib siin surma või on variant, et ka miskit muud ?
Ehk keegi värskema pilguga oskab seletada.

Toomas Muru

1759
Enno?.... Peeter wurde 1759 nach Russland zum Recruten verkauft?

Hommikutered!
Tänud Arnele ja Robertile abi eest.
Tekkis veel üks küsimus: kuhu suundusid Paul Türi kogudusest ja Anna Läänemaalt? Kuhugi Tallinna.....aga täpsemalt, kust neid ja laulatuskannet otsida?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1237.1.499:345?970,1398,143,...

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.1.314:70?2372,1016,449,...

Private User ja Private User, tänan kaasamõtlemast. Jääb mulje, et arutelu kipub keeruliseks minema. :) Seetõttu panen veelkord kirja leiud ja oma tõlgendused, et järge pidada.

Arvutasin Iwwani → Pihho Mai sünniaasta tema surmadaatumi järgi 1757 ja otsides meetrikast +-1 aasta ulatuses leidsin kaks Mai'd kes olid Peetri tütred (isanimi Peeter tuli Mai abielukirjest Pihho Peetriga.
1) [Pihho] Mai {Kinna} Iwwani Peteri tütar 1757: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.7:366?1114,529,394,46,0 ja
2) [Tootsi → Warrese] Mai Tootsi Peteri tütar 1756: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.7:363?132,1563,991,58,0

Rohkem sel ajal Mai'sid kes oleks Peetri tütar, ei ole leidnud (kuigi kammisin läbi ca 7-8 korda :) ).

Mõlemal juhul on Mai isa Peetri abikaasaks Madle/Matli. Ja mõlemal puhul elab pere eri külades paikneva Warrese talu naabertalus, esimene siis Sõmerpalu külas ja teine Osula külas.

Tootsi Peeter jääbki elu lõpuni Tootsile elama ja tema tütar Mai abikaasaks sai 1777 minu tõlgenduse järgi Warrese Mihkli poeg [Warrese] Jürri: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.8:50?1135,569,950,70,0

Iwwani Peeter elas Iwwani talus Mõtsa Peetri nime all: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.2.2:107?107,199,516,152,0 ja peale seda, kui Peeter viidi Venemaale soldatiks 1759, kolis tema naine Matle koos tütar Maiga Tammisillale ja edaspidi nimetatakse Matlet Iwwani Peteri naiseks.

Ja nüüd endiselt õhus olev selgitusi vajav küsimust:
1) kas siin http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1270.1.221:75?117,494,2159,92,0 on Peteri nime ees Einwohner -elanik või Enno? mida viimane võiks tähendada? Leidsin sama märkust nime eest ka teiste talude nimekirja lõpuosas olevate meeste nimede ees.
2) Ja kas sellel nime ees oleval sõnal on sama tähendus, mis .... Mõtsa ..... ? "Mõtsa" esineb Sõmerpalu kandi talude rahva 1752 aasta loetelus 14 talu puhul (seega väheusutav, et tegemist oli suure Mõtsa talu laialipillutatud rahvaga) just loetelu lõpus, peale "Pol" ja "Koddapol" peresid (pooleteramehed ja kodapoolikud). Nii et nad olid veel madalamal positsioonil talus või ei osalenud talutöös ja olid käsitöölised või muus positsioonis (vaesed elanikud). Hiljem, 1762, on enamus Mõtsa peresid selle nime alt "kadunud", st kas said uue talupere nime (mõnel juhul peremeheks, enamasti pooletera või koddapoolikuks) või vaid mõnel puhul sai muu nimega talu Mõtsa perest eraldi Mõtsa talu pered (st omaette numbriga talude loetelus).

PS! See minu eile kella 6.01 pm küsimus kahe Matle kohta sai ise vastuse. Mõtsa Pilli (sic!) Jürri ja tema naine Matle, kes suri 1763/64 Iwwanil elasid 1752 loetelu järgi Warrese talus.

Toomas Muru

1) Kui järgmistel lehtedel sama märkust vaadata, võiks arvvata, et ikka E(i)nw(ohne)r

Jääme selle juurde, et on Einwohner mille sisuks elanik, kes ei olnud ise maakasutusõiguslik, vaid pidi siis teisi taluperesid abistama teenijana või siis pillimänguga lõbustama või muid teenuseid pakkuma. Tänan, Heigo.

Merike Friedenthal
HL 1782 ei jäta kahtlusi, et Ann ja tema noorem õde Epp on Epu lapsed vana Epp on peremehe Adami Hanso Jaani ema: [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.265/3:61?1162,163,100... Saaga EAA.1865.3.265/3:61?1162,163,1007,1104,0]
HL eksib tihti vanusega, eriti see Liivimaa esimene 1782, kus polnud võimalust ka eelmisest maha kirjutada.

Leho Ainsaar

Tänan, otsisin ka vahepeal meetrikatest Epu ja teiste pereliikmete sünniaastaid ja tõesti on vahed võrreldes HL kirjapandule 4-5-aastat.

Palun teksti väljalugemisel ja tõlkimisel abi: mis on kirjas Karl Johanni kohta?
Kust ta tuli Pühavaimu kogudusse? Sündinud on ta Tallinnas 1849. Abielu on kirjas juba Pühavaimus.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.8:107?91,281,1543,73,0

Suured tänud, Ivo!
See oli väga oluline leid, eriti kuna Tallinnaga mul kogemused puuduvad ja andmeid leida sellevõrra raskem.

Palun abi - millisest raamatust leian koha Griech?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1243.1.200:151?76,1339,104,1...
Kuhu läksid Mai ja Jaan Holmberg?

Anne Mai Kaunismaa
Kreeka-õigeusk ilmselt
poismehena on Jaan kirjas ka siin http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2592.1.7:22?273,2430,1867,200,0
ja naiste-lapsega siin http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2592.1.8:33?630,2717,1637,423,0
koos märkusega usu kohta

Aitäh, Arne!

Õhtutered!
Kas keegi oskab öelda, mida on kirjutatud siin 1782.a. Anna khk. hingeloendis Olli Kustase (Gustase) järele. Ise loen välja peremees ja ... kilter? Kas eksin? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IV-7:170?1599,1245,40...

Maili, just nii!

http://saaga.ojamaa.ee/author/admin/page/4/
Sõnade seletusi
Posted by Katrin on 14. juuli 2010

Perekonnaajaloo allikates leidub nii eesti-, saksa- kui ka venekeelseid tekste, sekka ka ladina ning rootsi keelt. Et keelt mittevaldaval inimesel võib olla keeruline neis tekstides ja mõistetes sotti saada, siis püüan siia kokku koguda väikese seletava sõnastiku. Täiendan seda sõnastikku pidevalt sedamööda, kuidas uutele väljenditele satun.

Sulgudes „Idiotikon“ viitab sellele, et mõiste selgitus pärineb August Wilhelm Hupeli sõnastikust „Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland“, mis on välja antud 1795. a. Riias.

Enamik sõnu on saksakeelsed, ladinakeelsed väljendid on tähistatud lühendiga ld.

PERE

Adoptivkind – lapsendatud laps
Adoptivsohn – lapsendatud poeg
Adoptivtochter – lapsendatud tütar
Aufzögling, Aufzügling, Zögling – kasvandik
Base – algselt isa õde ehk sõtse, ema õde ehk tädi, hiljem lelletütar, onutütar, sõtsetütar, täditütar ehk nõbu, ka kaugemalt naissoost sugulane üldiselt
Braut – pruut
Bräutigam – peigmees
Bruder – vend
Cousin – onupoeg, lellepoeg, tädipoeg, sõtsepoeg – nõbu
Cousine – onutütar, lelletütar, täditütar, sõtsetütar – nõbu
Ehe – abielu
Ehefrau – abikaasa (mees)
Ehemann – abikaasa (naine)
Eltern – vanemad, lüh. Elt.
Enkel – lapselaps
Familie – perekond
Gatte – abikaasa (mees)
Gattin – abikaasa (naine)
Geschwister – õed-vennad, õved
Gevatter – ristiisa, vader
Gevatterin – ristiema
Großmutter – vanaema
Großsohn – poja- või tütrepoeg
Großtochter – poja- või tütretütar
Großvater – vanaisa
Kind (mitm. Kinder) – laps
Kusin – vt. Cousin
Kusine – vt. Cousine
Mutter – ema
Neffe – vennapoeg, õepoeg
Nichte – vennatütar, õetütar
Pate – ristiisa
Patin – ristiema
Pflegekind – kasvandik, kasulaps, vt. Aufzögling
Schwager – mehevend ehk küdi, naisevend ehk nääl, õemees
Schwägerin – meheõde ehk nadu, naiseõde ehk käli, vennanaine
Schwester – õde
Schwiegermutter – ämm
Schwiegersohn – väimees
Schwiegertochter – minia
Schwiegervater – äi
Sohn (mitm. Söhne) – poeg
Stiefmutter – võõrasema (isa uus abikaasa)
Stiefsohn – võõraspoeg (abikaasa poeg)
Stieftochter – võõrastütar (abikaasa tütar)
Stiefvater – võõrasisa (ema uus abikaasa)
Tochter (mitm. Töchter) – tütar
uneheliches Kind – abieluväline laps, vallaslaps
Vater – isa
Vetter – algselt isa vend ehk lell, ema vend ehk onu, hiljem lellepoeg, onupoeg, sõtsepoeg, tädipoeg ehk nõbu, ka kaugemalt meessoost sugulane üldiselt
Witwe – lesk (naine)
Witwer – lesk (mees)
Zögling – kasvandik, vt. Aufzögling

AMETID, SEISUSED, TIITLID

Amme – amm
Amtmann – mõisavalitseja, opmann, vt. Disponent
Arrendator – rentnik, tavaliselt kõrgemast seisusest
Assessor – aadli- või kodanikuseisusest kohtu kaasistuja, vt. Beysitzer
Aufseher – vt. Kubjas
Badstüber – saunik
Bauer – talupoeg
Baumeister – ehitusmeister, nii nimetati ka mistahes sakslasest puuseppa (Idiotikon)
Bediente – teener, teenija
Bettler – kerjus
Beysitzer, Beisitzer – talupojaseisusest kohtu kaasistuja, vt. Assessor (Idiotikon)
Buschwächter – metsavaht, vt. Waldförstner
Deputatist – talupoeg või päevatööline, kes rahalise palga asemel saab palka natuuras, näiteks jahu, soola ja heeringaid (Idiotikon)
Disponent – mõisavalitseja, vt. ka Inspector, Verwalter, Hopmann, Amtmann
Einwohner – elanik
Feldwächter – põlluvaht
Frau – proua, naine, talupojaseisusest naise kohta öeldi alati Weib
Fräulein – preili
Fuhrmann – voorimees
Gärtner – aednik
Gemeindeälteste – vallavanem
Gesell – sell
Gutsbesitzer – mõisaomanik
Haakenrichter – haagikohtunik, Haakengericht – haagikohus
Hirsnik – talupojaseisusest adrakohtu liige; järelvaataja, kes oli ka külavanem (Idiotikon)
Hofsleute – mõisarahvas
Hopmann – mõisa valitseja, opmann, vt. Disponent
Hüter – karjane
Inspector – suurema mõisa valitseja, vt. Disponent
Junge – õpipoiss või noor meessoost taluteenija, poiss
Jungfer – neiu, preili
Kaufmann – kaupmees
Kerl – alamast seisusest täiskasvanud mees
Kirchenbettler – kirikukerjus, kes on saanud kiriku juures kerjamiseks pastorilt loa
Knecht – sulane
Kirchenkerl – kellalööja, kelle ülesandeks on ka näiteks jumalateenistuse ajal magama jäänud talupoegi üles ajada
Kirchenvormünder – talupojaseisusest kirikueestseisja, vöörmünder
Kirchenvorsteher – kirikueestseisja
Kleetenkerl – aidamees
Kleinschmied – lukksepp
Koch – kokk
Krüger – kõrtsmik
Kubjas – järelvaataja mõisatöödel
Kutscher – kutsar
Küster – köster
Küchenmagd – köögitüdrul
Läufling – jooksus olija, põgenik
Lostreiber – vabadik, ilma maata talupoeg
Mädchen – tüdruk
Magd – tüdruk
Matrose – madrus
Maurer – müürsepp
Müller – mölder
Pastor – pastor
Praepositus – praost
Possessor – mõisaomanik
Postkerl – mõisa või kiriku kuller
Prediger – preester
Rekrut, Recrut – nekrut
Reuter – ratsasõdur; piirivaht
Sattler – sadulsepp
Schilter – kilter, järelvaataja mõisatöödel
Schmied, Schmidt – sepp
Schneider – rätsep
Schuhmacher – kingsepp
Schulmeister – koolmeister
Schuster – kingsepp
Stallkerl – tallimees
Strandreuter – randrüütel, piirivalvur
Stubenjunge – toapoiss
Tischler – tisler
Vorreiter – mitmehobuserakendi esimesel hobusel sõitja
Waldförstner – sakslasest metsaülem, metsavaht, kes metsandusest tihti midagi ei teadnud (Idiotikon)
Viehhüter – karjane
Viehhirte – karjane
Viehweib – karjanaine; karjaskäivate tüdrukute järelvaataja (Idiotikon)
Wachtkerl – vaht, valvur; tegi kõige raskemaid töid mõisas – oli öövaht, küttis ahjusid, kandis vett, puhastas korstnaid ja käimlaid jne. (Idiotikon)
Weber – kangur
Weib – talupojaseisusest naine
Wirt, Wirth – talu peremees
Wirtin, Wirthin – talu perenaine
Zimmermann – puusepp

HAIGUSED JA SURMAPÕHJUSED

Altersschwäche – vanadusnõrkus
Auszehrung – tiisikus
Blatter – rõuged
Blaue Blatter – sinivilltõbi ehk siberi katk
Bräune – difteeria
Brustentzündung – rinnapõletik
Brustkrankheit, Brustleiden, Brustübel – rinnahaigus
Cholera – koolera
Fallende Seuche – epilepsia
Flage – laste epilepsia
Hitziges Fieber – soetõbi ehk tüüfus
Kaltes Fieber – malaaria
Keuchhusten – läkaköha
Masern – leetrid
Nervenfieber – närvipalavik ehk tüüfus
Pocken – rõuged
Ruhr – düsenteeria
Scharlach – sarlakid
Schwindsucht – tiisikus
Stickhusten – läkaköha
Wassersucht – vesitõbi
Zehrung – tiisikus

MÕISTEID HINGELOENDITEST JA VAKURAAMATUTEST

Arrendator – rentnik
Arrende, Arende – rentimine
Bloß Steuerpflichtige – ainult maksukohuslased, s. t. ennast nekrutikohustusest vabaksostnud
Busch – nii põõsastik kui ka mets (Idiotikon)
Buschland – ajutiselt viljakasvatuseks kasutatav võsamaa, mis muudeti harimiskõlbulikuks aletegemisega
Freybrief – vabaduskiri, kiri selle kohta, et mõisnik on oma pärisorja vabaks lasknud, kohtu poolt välja antud tunnistus selle kohta, et isik ei ole pärisori (Idiotikon)
Freye Leute, freie Leute – vabad inimesed
Fuder Heu – heinakoorem = 15 puuda heina (Idiotikon)
Gesinde – talu
Gebiet, Gebieth – mõisapiirkond
Gut, Guth – mõis
Haaken, Hacken – adramaa, varieeruva suurusega haritava maa mõõt
Hälftner, Halbner – pooleteramees
Heuschlag – heinamaa
Hof – mõis
Hoflage – mõisa maadele rajatud väike majandusüksus (karjamõis) koos maade ja hoonetega
Hofsleute – mõisarahvas
Immission – omandi (näit. mõis või osa mõisast) üleminek ajutiselt teise isiku valdusesse
Kameralhof – kroonupalat
Krug – kõrts
Küttis – kütis, põllule viljakuse lisamine hagude põletamise ja tuha laialilaotamisega
Loof, Lof – vakk
Morast – liigniiske maa
Mühle – veski
Streugesinde – külast eraldi olev talu, hajatalu
Tonne – tünder
Wüste – söötis maa

MÕISTEID KIRIKURAAMATUTEST

C. VI, peccatum contra sextum (ld.) – eksimine kuuenda käsu vastu ehk abielurikkumine või abieluväline suhe
Catechumeni (ld.) – leerilapsed
Frühkind – laps, kes on sündinud varem, kui 9 kuud pärast vanemate abiellumist; enneaegne laps
Glockengeld – tasu kellalöömise eest matustel
griechisch, griech., gr. – kreeka-katoliku usku, vene õigeusku
Kirchspiel – kirikukihelkond
Klingbeutel – korjanduskott
legitimatio per matrimonium subsequens (ld.) – lapse legaliseerimine sünnile järgnenud abielu kaudu, laps omandas seega samad õigused, mis abielust sündinud lapsedki
Lehre – leer
Nottaufe, Nothtaufe – hädaristimine
Parochial Schein, P. S., Par. Sch. – kirikutäht
Pastor Loci, P. L. – kohalik pastor
Praecox (ld.) – enne õiget aega (sündinu)
Undeutsche – mittesakslased, st. eelkõige eestlased ja lätlased

Palun abi väljalugemisel - mis juhtus Karulas elanud Jaan Rebasega Tallinnas ja Tartus? Märkuste lahtris on pikem tekst, millest ka ise aru ei saa.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1297.1.678:391?2663,1279,718...

Kas suri Tallinnas 1893 ja maeti Tartusse? Kust võiks otsida surmakannet? Karulas endas seda pole.

... ja veel üks venekeelne sõna Jaan Rebase tütre surmakirjes (1893 septembris): http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1297.1.677:12?1203,2085,278,...

Kas viitab Jaani ametile või millelegi muule?

Aitäh Private User
Saksa-keelt-mitteoskajana on sellisest väiksest sõnastikust palju abi!
Saagas otsimine pole eriti minu rida, aga hea vähemalt, et materjal olemas, mille abil natuke rohkem sotti saaks :)

Showing 1501-1530 of 8176 posts

Create a free account or login to participate in this discussion