Vajan abi Saagas kirjapandu tõlgendamisel

Meelis Kaasik, Arne Pajula,
Halvemal juhul on tegu Salatsi kihelkonnaga (Salis) Lätis

Miks halvemal juhul? Seal vähemalt kõik hingerevisjonid ilusasti olemas. Ka mina arvan, et Lätimaal Salise kihelkonnas mehele läks

Raske uskuda! Mis ränne see Sauelt Salatsisse toimus? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.V-27:52?675,320,115,1...

Meelis,
mis seal muud kui eelmine omanik on omaseks saanud teenijad uude kohta kaasa võtnud..

See oleks lausa üks võimalik uurimisteema Saaga ja muude allikate alusel - kuidas mõisnike toateenijad ja muud teenijaskonna liikmed mõisnike eri mõisate vahel (tänapäeva Eesti, Läti ja Leedu aladel) seiklesid. Mõned mõisnikud kolisid ju lausa külade kaupa oma pärisorjadest talupoegi ühest kubermangust teise ...

Tere Meelis

Kui hästi aru sain on see Sabi kihelkond Kuramaa kubermangus

Piret

Palun veel abi selle Kaagjärve mõisa 1816 aasta HR's oleva Jaan Juck'i poja (15 aastane) nime ees oleva teksti maakeelde panekul: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.21/6:43?220,757,541,83,0

...minu vahepealne varasem tekst on eelmisel lehel viimane postitus... :)

Ja mis on ka siin 1816 HR eelmise pere lähedal oleva Willemi juures kirjas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.21/6:43?248,1010,518,...

Private User Wirtsbruder- peremehe vend
Willem , übergangen – on eelmise revisjoni ajal (siis 1811.a.) vahele jäänud (revisjonist välja jäänud).

Palun abi tõlgendamisel, mis on kasti kirjutatud http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3148.1.206:16?1501,275,225,85,0 ?

Palun abi väljalugemisel.

[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.228/2:446?2044,1427,3... Saaga EAA.1865.3.228/2:446?2044,1427,330,103,0]
Kas võib tegu olla nr. 103 all oleva Darjaga?

Ette tänades Argo

Mis on veel samal lehel kirjas Darja õe Annissia kohta?

Erika
Werabschiedeten Herrn... errulastud

Tänan Tõnu!

Erika

Private User, Darja on verheiratet -abiellunud ja õde Anissia läks 1834 St. Petersburgi. Kas on sama Darja, saaks vaadata vanust eelmisest revisjonist (L 105 numbri alt arvatavasti) või siis Pärnu mõne õigeusukoguduse alt kui see võimalikuks peaks osutuma. Judina on siin isanimi.

Ei neid õigeusklike nii lihtsalt leia.
Darjani jõudsin läbi tema lapse-lapse Jakob'i.
Hingekirjas on see pere Narva Znamenaja ja hiljem Kreenholmi koguduses, kuid (po rabotšemu okladu) palgal Pärnu linna all. Alles 1920 millegagi muutuvad nad Narva kodanikeks.
Darja võib seega olla mõlemalt poolt.

Hakkan eelmistes revisjonides tuhnima.

Suurimad tänud Maarja.

Private User
khmm see оклад seal on küll veidi teise tähendusega, kui tänapäeval
http://ru.wiktionary.org/wiki/%D0%BE%D0%BA%D0%BB%D0%B0%D0%B4
alt leiab ka selle vananenud tähenduse, mis oli hingeloendites kasutusel - tegemist on maksuklassiga (enamvähem = seisusega v.a. mõistagi töölised)
ehk siis antud juhul olid nad kirjas Kreenholmi koguduses, aga makse maksid Pärnus (ju oli seal soodsam?)

Tänud Arne Pajula
Jälle targem
Aga kus nad reaalselt elada võisid, kas Narvas või Pärnus?
Kuidas käis hingerevisjoni kandmine? Kas pidi kohal olema või aitas kui makse maksta Pärnus.

Palun abi selle mehe kohta väljalugemisel. Teda nimetatakse ka Tondi Niklaseks http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.4:127?1271,980,709,82,0

Tiia,
krüger unter Nehhat - Kõrtsmik Nehatus

Tänud, Toomas!
Sellest sian aru, aga seal on ka selline sõna Dunten ja midagi veel, kuidas seda tõlgendada? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.4:127?1422,984,197,64,0

Private User

Tekstis on sündinu isa kõrtsmikuks kõrtsis nimega Dunten - nimi, millest tuleneb tänapäevane Tondi.
Helle

Suur aitähh, Helle
See Tondi on nüüd kogu selle loo võtmesõnaks ja see saladus paistab nüüd olema laheneams.
Mõtlesin mõttes ka, et äkki tähendab see Tondit. Aga kuidas seda Nehatut sinna siduda? Nehatu mõisas on siis see Tondi kõrts?

Private User

Selle kohanime leiab ka Nehatu mõisa kaardilt, kuid ,mitte otse kõrtsuga seostuvalt (NB! põhja suund on ca 45 kraadi paremale kaldu)
http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=241582
lk allosas ja lk 2 ülaosas asub Tondi loo(d) heinamaa, mis tänapäeval peaks ilmselt olema see koht, kus Kose tee jõuab mäest üles. Kõrts on kujutatud Iru silla juures asuvana. Silla asukoht on ilmselt sama ka täna.

Arnele:

Siis oleks see Tondi kõrts sama , mis Iru kõrts Iru külas.
Täpsustasin just laulupeo tule liikumise kokkuvõtet Jõelähtme vallas Loo alevikus ja Iru külas. Uurisin siis ka seda Linda kivi legendi. Kirjas oli, et endine Iru kõrts asus ennem samas kohas, kus tänapäeval on Linda kivi seal Iru küla nõlval *''' Iru kõrtsi asukohast: Iru Ämm oli suur kivirahn, mis asus endise Iru kõrtsi kohal Tallinn-Narva vana maantee ääres''' http://www.eestigiid.ee/?CatID=89&ItemID=8U

Oleme siin pea kuu aega maadelnud selle Iru, Tondi, Väo kõrtsmike avastamisega ja seoste leidmisega. Hingeloend kirjeldab ühtemoodi, meetrika Tallinna pühavaimus pisut teiste nimedega http://www.geni.com/people/Tondi-kõrtsmik-Niklase-naine-Maia/600000...

Enam ei oskagi arvatya, et mis siis.

Samas on ju ka Väo mõisas Tondiraba ja - kraater olemas
Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Tondi_mõis

* '''Vanemal ajal on olnud Jõelähtme kihelkonnas Väo (Tondi, Faeth) mõisas ka Väo/Tondi kõrts''', lk 224 http://joelahtme.kovtp.ee/et_EE/raamat

Nehatus oli ka Nehatu kõrts, mis allles nüüd lõplikult Vana Narvamnt lõpus maha lükati kui see uus maantee murre seal rajati

Kas siis Iru ja Tondi kõrts asusid ühes kohas ja on üks sama?

Kus see Väo mõisas olnud Väo kõrts siis asuda võis?

Nehatu kõrts on praeguse Agrotarbe AS vahetus läheduses

Private User

Kui sama kaardi teist lehte vaadata, siis veidi lõunapoolsem loopealne kannab seal nime Wäo lood ja allservas on Rewwastarro heinamaad. Ei tasu siiski unustada, et see kaart on hilisemast ajast. Võib olla varem oli Iru küla juures üle Pirita jõe silla asemel üleveo koht ja kõrtse peeti siis mõlemal kaldal? Teisalt inimestel on ikka kombeks üht objekti mitme nimega nimetada. Võib olla see, mis kohalikele oli Tondi kõrts, oli läbisõitjate jaoks küla järgi Iru kõrts?

http://www.eestigiid.ee/?CatID=89&ItemID=87 räägibki, et Iru sild ehitati 1865-1867 Iru ämma tükke kasutades.

Äkki Valdo oskab Iru kõrtside ja sildade lugu täiendada - Valdo Praust

Kas siin kastis olev tekst tähenab, et Jahn Juckson on tulnud taluperest nr 24 või võib sellel ka mingi muu tähendus olla: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.21/6:43?592,764,171,75,0

Private User
Peremehe vend Jaan Jucki poeg "aus No 24". Huvitav, et seal on ta Jutzsohn, ja isal Jutz Martins sohnil on talus 21 juba uus väike poeg Jaan, kui õigesti järge sai aetud...

Pakun, et tulnud Lunte talust no 24, seal ka kenasti tema siirdumine No 44 kirjas http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.21/6:28?224,1598,629,....
Eelmises hingeloendis on tal ilmselt vanus valesti kirja läinud http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.21/2:15?1405,1025,925... . Talude numeratsioon on samuti vahepeal muutunud.