Vajan abi Saagas kirjapandu tõlgendamisel

Private User
getauft 3. August 1869
Taufschein ausgestellt 1879 X / 4 hier im Wesenbergs Waisenhause
e.
on ristitud 3.augustil 1869
ristimise tunnistus on valja antud 10.aprillil 1879 siin Rakvere linna orbudekodus

Mis ettevõte võis olla "Kratzerei"? Äkki mingi eesti-saksa segakeelne väljend või argoosõna, sest otsetõlge on tobe.
Ühel 19. saj keskpaiga kaardil on see sõna ühe majadegrupi juurde kirjutatud hästi loetavalt, ladina tähtedega.
Samas kõrval on talu, kus18. sajandil elas kangur, kuid sel ajal oli tegemist tavalise taluga.
(Linki panna ei saa.)

Suur tänu, Aleksei!

Eda Liiväär - see on jah veider.
Kraapimistöökoda, kriipimistöökoda.
Ametlikku vastet ei leiagi.
Arvamused (konteksti alusel):
A) Nahaparkali abitööd - nahkade kraapimine (rasva jms eemaldamine)
B) Villade kraasimine
C) vorstitootmise jms abitööd - loomasoolte kraapimine (rasva jms eemaldamine)

Eda Liiväär
No kui oli kangur, siis pidi olema ka tooraine.Lõnga saamiseks on vaja heiet, selleks vill kraasitakse. Seda saab teha käsitsi, kuid tööviljakus on olematu ja kvaliteet kehv.
Masinate kasutamine on mõistlik. Selline koht kannaks ka täna nime kraasimise töökoda (tsehh) ja hõlmaks villa puhastamise (takjad jms jama), pesemise, kuivatamise ja siis ühe suure okkalise trumliga heideks kraasimise.
Ja noh siis kedratakse sellest lõng. Heie pole just kuigi hea kaubaartikkel, lõng aga küll.
Hilisemal ajal kutsuti selliseid kohti ka villatööstusteks.
http://de.wikipedia.org/wiki/Kardieren nimetab ka, et vanas pruugis kasutati sõna kratzen, mis on eksitav. Tõepoolest, 1870ndatel võeti see sõna terminina kasutusele ühe kangatöötluse meetodi kirjeldamiseks http://de.wikipedia.org/wiki/Kratzen_(Werkzeug)
selliste seadmetega sai mantliriiet jms paksemat kangast vääristada. Neid seadmeid leidus ka Eestis.
XIX keskel oli kratzen siiski kraasi tähistamas.

Aitäh, Lauri ja Arne. Kratsima ja kraaasima on sarnased sõnad ja viisid mindki sellele mõttele. Võib-olla seal siis tõesti kraasiti, tehti nii-öelda eeltööd kangrule. Sest siis oli juba kangur hoopis mujal,mõisas. Ilmselt polnud villa ettevalmistamiseks seal ruumi ja ketrasid niikuinii külanaised teokohustuse korras. Oligi neile lähemal. :)
See pidi tõesti olema tilluke töökoda, sest rahvapärimused puuduvad.

"Saksa-eesti ajaloosõnaraamat" annab Kratze (villa)kraas, kaabits. Eestis ju kasutusel villavabriku sõna.

Aitäh, Mae, Sullegi! Mul lihtsalt polnud seda allikat käepärast. Aga kuna ma endas kahtlesin, siis nüüd on mul allikaviited olemas - hetkel on mul vaja oma arvamust põhjendada natuke suurema seltskonna kui minaise ja minu suguvõsa ees.
Huvilistele teadmiseks, et tegemist on Lääne-Harjumaal asuva Harutee/Arrodewahhe piirkonnaga (Haapsalu ja Pärnu maantee hargnemiskoht), kus oli Ääsmäe ja Tuula mõisa piir. Mind huvitavad objektid on Ääsmäe maadel, kaart aga Tuula mõisniku koostatud.
See Kratzerei oligi ilmselt mõisa oma ja tegutses üsna lühikest aega, kuid naabermõisniku palgatud maamõõtja pidas vajalikuks selle kaardile kirja panna. Minu rõõmuks :)

Pole küll väga genealoogiaga seotud, aga et mu teema lõpu saaaks, siis lisan veel ühe hea mõtte, mis mulle anti ja mida edasi arendasin. Võib-olla tehti seal mõisa linade eeltöötlust enne kui need kedruseks läksid - raatsiti (kupardati), kolgiti, ropsiti, soeti. Sakste jaoks üks "kratsimine" kõik. Kuigi enamasti käis linade harimine rehes pärast viljarehe lõppemist, siis miks ei võinud mõisal selle jaoks eraldi ruumid olla.
Ehk on mõttest kasu neile, kelle esivanema töökohaks on ka kunagi ammu olnud "Kratzerei".
Kui keegi soovib veel sel teemal heietada, siis ootan isiklikku sõnumit.
Aitäh kõigile!

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1287.3.8:171?87,1472,455,99,0
PR Lahmuse, Suure-Jaani khk 1766-1780 lk 171
Mina loen välja nii palju:
"Kaddri, Allustwerre Andrese tütar
??? Ninigall"
Ninigall peaks olema Päri mõis Viljandi kihelkonnas.
Kas keegi oskab "tõlkida" ka selle vahepealse osa?
Täiendavad viited Kadri Leis

Benno Sild - Korras see puu

Tere,

Tänan, Lauri.

Vaike Murumets
Ma loen sealt välja:
Kaddri, Allustre m Andres Li(e)to
des ... ... aufzüg(ling) von Ninigale.
Alustre on vist karjamõis Päri (Ninigal) lähedal ja Kaddri aga ilmselt Andrese kasvandik 15 aastane

Vaike,
sama tekst tundub olevat ka siin:
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1287.3.9:322?1724,1406,438,91,0 Saaga EAA.1287.3.9:322?1724,1406,438,91,0]

Kadri - ametmehe /valitseja?/ kasvandik..

Tänan, Jüri Rebane ja Tõnu Pani!
Allustwerre on Päri personaalraamatutes kahe esimese talu nimi
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1290.1.351:290
Muid allikaid lisaks vaadates tundub, et Kadri on Andrese tütar ja mõisavalitseja Jura kasvandik.

Erika Lohk
Tere, Erika!
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.3.4:58?1295,1262,948,145,0

21. septembril 1829 on syndinud, 29.septembril on ristitud vallaslaps Willem
Vanemad on koogitydruk Rood ja kingsepp Gotthardt
Vaderid on kubjas Willem, kubjas Juhhan ja proua von Engelhardt

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.111:120?1825,1570,414...
der Vater Schuster 1829 conf. Gotthardt
e.
isa on kingsepp Gotthardt, kes on olnud 1829 leeris kainud

Suured tänud Aleksei!

Erika

Veel paluksin tõlkimisabi!

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1281.1.112:175?469,543,682,1...

Erika

Erika Lohk
Tere, Erika!
Umbes nii
Root Ilves, teenijatydruk, on syndinud Saarahoffis (Jaarja moisas) I / IX 1798, on abiellunud koos soldatiga Peter Gustasson, laulatatud pastor Schneider poolt
vallaslaps Willem on syndinud Saarahoffis ( Jaarja moisas) 21 / IX 1829
http://www.mois.ee/parnu/jaarja.shtml

Tänan veelkord Aleksei!

Erika

Tere Kas keegi oskab välja lugeda mis võiks olla Karl Heinriku kohta kirjas olla??
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.27:200?2575,2391,390,...
Ette tänades Pille

Tere, kas keegi oskaks täpsustada koha kust nad tulevad, Otsisn Tori alt aga ei leidnud.
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.250/2:30?529,919,681,... Saaga EAA.1865.3.250/2:30?529,919,681,312,0]
Tänud :)

Private User
Tahkuranna [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.273/4:8?186,918,2280,... Saaga EAA.1865.3.273/4:8?186,918,2280,100,0]

Anne, suured tänud !

Private User
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.272/16:9?297,1680,968... Saaga EAA.1865.3.272/16:9?297,1680,968,89,0]
Tahkurannast.
PS. Tolkin ka
Hinzugekommen - tahendab ( moisa ) juurdetulijad
Johann Birk 28 a.
dessen Frau Marri ( selle naine Marri ) 22 a.
deren Kinder nachher Revision geboren ( nende lapsed, kes on parast revisiooni syndinud )
Sohn Jahn alt 1 / 4 Jahr ( poeg Jaan 1 /4 a. )
Tochter Kadri 2 1 / 4 ( tytar Kadri 2 1 /4 a. )
Jahn Birk 21 a.
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.250/2:30?529,919,681,...

Aleksei, suured suured tönud :)

Private User
Tere, Gerli!
Lisan veel tapsustamiseks, et lause sks k deren Kinder nachher Revision geboren tahendab
Nachgeboren - peale eelmist revisjoni syndinud

Private User
Umbes nii
Carl Heinrich on syndinud 9.martsil 1876 Tallinna linnas.
30.oktoobril 1894 on leeris kainud, tema Piiblit ja katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist oskusi on napp, halb.
PS. http://www.familie-willberg.de/resources/Schweden.pdf

Suur tänu Aleksei!
Saan aru, et seal kirjas otsitakse Wilbergi, kes on pärit Nissi kandist? Kuid need Wibergid on Nehatust! Wilberg-Vilberg nime on pandud mitmes kandis!
Pille

Kas keegi oskaks üelda Mida tähendab astaarv 1924

[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.223:184?448,2692,2196... Saaga EAA.1168.1.223:184?448,2692,2196,125,0]