Aleksander Rusalka/ Rosalk

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1608.1.918:2
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1608.1.918:3
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1608.1.918:5
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1608.1.918:8
• https://familysearch.org/ark:/61903/1:1:JN7R-G2C
• ALEKSANDER ANTONI (ka HANS) p ROSALK (sünd ROSALKA), VR I/3, Georgi mõõk, kapten (1919). VR I/3, nr 2598/02.11.1921 „endisele 8. jalawäe polgu ülema abile, kapten Aleksander Hansu p. Rosalk´ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis [ta oli] ülesnäitanud polgu ülema abina 8. jalawäe polgu roodude juhatamisel nowembri kuu algul 1919 a. Põtalowa all ja 18. detsembril 1919 a. Samokrassi küla juures Narwa all“. Sündis 16. (vkj 4.) detsembril 1889 Viljandimaa Pilistvere kihelkonna Adavere (alates 1931 Imavere) valla Lõimetsa külas soldati pojana. Nimetatud Lõimetsa küla oli Adavere valla lahustükk, mis paiknes Pilistvere kihelkonna alal. Sünd registreeriti Kikevere õigeusu koguduses. Oli 3 korral abielus. Esimest korda abiellus 14. oktoobril 1913 Venemaal Kanski linnas Kapitalina Hartšenkoga (1890–1918). Teist korda abiellus 21. juulil 1919 Kuressaare Nikolai õigeusu kirikus Ksenia Nellisega (1899–?). Abielu lahutati 22. septembril 1926 Tallinn-Haapsalu Rahukogu otsusega. Poeg Valentin (1920–1920). Abiellus kolmandat korda 7. veebruaril 1920 New Yorgis Gregorius Suure katoliku kirikus Catherine T. Murphy’ga (1889–?). Kooselu lahutati 21. jaanuaril 1941 Tallinnas.

Lõpetas Bakuu reaalkooli 7. klassi. Sõjalise hariduse sai Vilno sõjakoolis 1908–1911. Astus veebruaris 1908 reamehena vabatahtlikult teenistusse 117. Jaroslavli polku. Augustist 1911 teenis 32. Siberi kütipolgus. Ülendati alamleitnandiks augustis 1911 ja leitnandiks detsembris 1914. Osales Esimese maailmasõja lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Leedus. Sai neljal korral haavata ja korra põrutada. Pälvis Vladimiri 4. järgu, Anna 2., 3. ja 4. järgu ning Stanislavi 2. ja 3. järgu ordenid. Leitnant Aleksander Rosalk oli autasustatud Georgi mõõgaga, kuna lahingus 31. jaanuaril 1915 Sarkeni küla juures viis oma roodu täägirünnakule ning lõi sakslased välja nende kaevikutest. Langes haavatuna 14. detsembril 1915 Vilno all sakslaste kätte vangi, kust vabanes detsembris 1918.

Saabus tagasi Eestisse ning astus 4. jaanuaril 1919 teenistusse sisekaitseülema käsundusohvitserina. Veebruarist 1919 nimetati sisekaitseülema teiseks abiks. Samal kuul määrati Saare maakonna ajutiseks komandandiks ning märtsis alaliseks saarte komandandiks. Osales Saaremaa mässu mahasurumisel. Juunist 1919 oli Saare maakonnas viibivate sõjavägede juhataja ning Kuressaare garnisoni ülem. Ülendati juulis 1919 alamkapteniks. Sama aasta oktoobrist määrati 8. jalaväepolgu ülema abiks. Osales lahingutes punavägede vastu Lõunarindel ja Narva all. Detsembris 1919 ülendati kapteniks. Sama kuu lõpul nimetati 2. jalaväepolgu ülemaks. Lahkus sõjaväeteenistusest oktoobris 1920. Vabaduse Ristile lisandus 100 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ning Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Autasumaa suurusega 48,94 hektarit eraldati Harjumaa Kaiu-Karitsa mõisast. Karitsa taluks ristitud koha sai rendile alates 1923. aasta maist. Omandas krundil asunud hooned ning koht kinnistati tema nimele detsembris 1931. Astus veebruaris 1923 teenistusse Piirivalve Valitsusse ning oli kuni vabastamiseni septembris Läänemaa jaoskonna ülemaks. Kuulus ühtlasi liikmena Piirivalve Valitsuse ohvitseride aukohtusse. Siirdus sügisel 1924. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Saabus 1932. aasta suvel tagasi Eestisse, mil selgus ebameeldiv üllatus. Tema piirivalve jaoskonna ülemaks oleku ajal olid mõned alluvad omastanud riigi raha ja üritasid süüd Rosalki kaela ajada. Uurimise käigus tuvastati nõrk järelevalve alluvate üle ning kohustati hüvitama nende tehtud kahju. VRVÜ Tallinna osakonna liige 1933–1940.

Elas järgnevatelt Tallinnas ning rentis alates 1933. aastast Balti jaamas väikest raamatuäri, mille pidajaks oli veel jaanuaris 1941. Aleksander Rosalki hilisem saatus on teadmata. Pole välistatud, et võidi mobiliseerida kui endine ohvitser ning viia Nõukogude Liitu. Samas on võimalik, et sai surma sõjategevuse käigus või pääses hiljem hoopis Läände. Aleksander Rosalki hilisem saatus on teadmata. (Vt elulugu VMA 2005: 153–155.)

• Kapten Rosalk, Eesti Vabadussõja VR kavaleride elulood, elas Ameerikas
• Kikevere ÕK Aleksanderi sünd
• I MS Georgia risti eestalstest kavaleride elulood
• Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=270956&_xr=5dac5b...

  ---

• passport - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1.2.964:163 (looks like he also had a wife Catherine)

  ---

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1933.1.12:30?300,996,927,262,0

Saaga EAA.1937.1.101:159?2224,498,1774,2488,0 Saaga EAA.1937.1.101:160?318,690,1812,2244,0