Asta Ladva

Sünd: Saaga EAA.1243.1.204:219?785,1328,1369,202,0

Poliitilistel põhjustel süüdimõistetute nimekiri (lk. 105-108) : Saaga ERAF.130SM.2.2-43:105?47,37,641,175,0

EINLO, Asta, Aleksander s. 12.10.26 Kullamaa, eluk. Läänemaa Kullamaa v., küüdit. 14.06.41; Faljonki raj.; Kirovi obl. Slobodskoi raj. Paloi turbatööstus, 11.46 tuli Eestisse. Arr. 18.10.48, erin. 29.12.48, 3a., vab. laagrist 14.10.51. Pärast vabanemist saadeti asumisele tagasi, vab. asum. 29.05.58. Avaldatud uuesti. [1019M] http://okupatsioon.ee/et/memento-2005/69-e2005

EINLO, Asta, Aleksander s. 1926, arr. 11.06.41. [pr 1019MO] http://okupatsioon.ee/et/memento-1996/171-e1996

Einlo, Asta, Aleksander, tütar, 12.10.26 Kullamaa, eluk. Kullamaa v.; Faljonki raj.; Paloi turbatööstus, 11.46 tuli Eestisse. Arr. 18.10.48, erin. 29.12.48, 3a., vab. laagrist 14.10.51. Pärast vabanemist saadeti asumisele tagasi, vab. asum. 29.05.58. [1019M] http://okupatsioon.ee/et/memento-2001/220-e-2001

Raamat: Võimas ja sünge Patarei: Mälestusi Patarei vanglast 1924-1990 / koostanud Ruth Hindrikus. Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood. Kirjastus Tänapäev, 2007.

Peatükk „Asta Ladva“, lk. 194-204.

Asta sündis 1926 Üdroma külas Silla vallaas Allika talus. Viieliikmelises peres oli kolm last. „Meie talu suurus oli 39 ha. Minu isa Aleksander Einlo oli ka kohaliku avaliku elu tegelane, mitmete ühistute asutaja ja nõukogu liige. Ise olin kodutütar.“ Õppis Silla algkoolis. 14. juunil 1941.a. küüditati pere Kirovi oblastisse, sihtkohta - Stirži jaam, Gadovi turbatööstus jõuti 22. juunil. Põgenes sealt koos noorema venna Lembituga Eestisse. Eestisse jõudsid 16. novembril 1946. Venemaalt õnnestus Eestisse sõita ka emal. 1947.a. asus Asta õppima Vana-Vigala aiandus- ja mesinduskooli mesindust. Teisel kursusel olles – 1948 - ta arreteeriti, viidi Haapsalu arestimajja ja sealt Tallinna Patarei vanglasse. Seal oli viis kuud. Tema karistuseks sai kolm aastat vangistust. Patareist viidi Lasnamäe vanglasse ja sealt edasi Venemaale. 1952.a. abiellus Albert Ladvaga. 18. detsembril 1957 kolisime Koršikust Prokopjevi turbatööstusse, kus Albertile tööd pakuti. 12.august oli viimane tööpäev, 19. augustil 1958 paigutasid oma asjad konteinerisse, siis autole ja edasi raudteejaama. Sõit Eestisse. 1958.a. 28. septembris asusid abikaasaga elama Tootsi, kus vajati töölisi ja lubati korter. Toa said armetus Saksa ajal ehitatud barakis. Kodukohta elama ei lubatud. Töötas Tootsi turbatööstuses vedurijuhina, Pärnu EPT-s Vikero mööblitsehhis Märjamaal ja haljastuses. Suri 2006. a. Märjamaal.