Dawid Otto Wirkhaus

David Otto Wirkhaus (1837–1912) oli eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.

David Wirkhausi vanem poeg David Otto Wirkhaus puutus lapsepõlvest peale kokku kodus valitseva erksa vaimu ja muusikaharrastusega. Hariduse omandas ta isa juures ja iseõppimise teel. 14-aastasena (1851) hakkas ta juhatama Väägvere pasunakoori ja 19-aastasena (1856) õpetama lapsi Väägvere külakoolis. DOW muusikalist tegevust pani tähele Tartu-Maarja koguduse pastor Adalbet Hugo Willigerode ja viis ta kokku Tartu ülikooli muusikadirektori Friedrich Brenneri ja Tartu muusikakoori kapellmeistri Fiedleriga. Esimene võimaldas tutvuda akadeemilise muusikaeluga, teine aitas Saksamaalt tellida uusi muusikainstrumente ja andis praktilisi näpunäiteid nende käsitsemiseks. DOW-ist sai kuulda ka Tartusse elama asunud Johann Voldemar Jannsen. 1864. a. algul külastas ta Väägveret ja võis veenduda talupoegade pasunakoori elujõus. Sellel kohtumisel tuli kõne alla laulu- ja muusikaseltsi asutamine. Järgmisel aastal loodigi "Vanemuise" selts, mille ülesandeks oli laulmise ja pillimängu edendamine kohtadel ning hiljem üldlaulupeo ettevalmistamine ja läbiviimine. 1869 toimunud üldlaulupeol, millest võttis osa 46 laulukoori ja 5 puhkpilliorkestrit, sai DOW nimi laiemalt tuntuks. Tema juhatatud 22-liikmeline Väägvere pasunakoor esines laulupeo avapäeval äratusmänguga Maarja kiriku tornis, seejärel laulupeorongkäigus, koraalide ühislaulmise saatmisel ja lõpuks suurel pidusöömaajal kõige südikamalt ning sai auhinna. Kordaläinud üldlaulupidu andis tõuke uute puhkpilliorkestrite asutamisele. Sageli kutsuti DOW nõu andma. Ta käis Helmes, Suure-Jaanis, Tarvastus, Toilas ja mitmel pool mujal dirigente ja mängijaid õpetamas. Ühtlasi aitas ta orkestritel pille tellida ja noote muretseda. Kokku osales DOW umbes 100 orkestri loomisel, teenides sellega õigustatult eesti pasunakooride isa nime. Ka väljaspool kodumaad, Venemaa eesti asundustes, aitas ta orkestreid ellu kutsuda. Koos pastor Willigerodega valmistas ta ette ja juhatas 1873 ja 1874 Tartus pasunakooride suuri ühiskontserte ning oli II-VII üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Tallinnas 1880 toimunud laulupeol tuli Väägvere orkestril mängida avamängu kolm korda järjest ning dirigent sai iga kord "elagu" osaliseks. DOW lõi orkestripalasid ja koorilaule. Koolmeistri ja dirigendi ameti kõrval oli ta tuntud ka põllumehena. Koolitalus Väägveres uusi agrotehnilisi võtteid rakendades oli ta eeskujuks ümbruskonna talupoegadele ja nõustas koguni Carl Robert Jakobsoni. Üle-eestilisele tuntusele vaatamata jäi DOW lihtsaks ja tagasihoidlikuks meheks. Laulupidude üldjuhi puldiski oli ta talupoja moodi riides, kandis säärsaapaid ja madalat musta mütsi. Proovide ajal jagas mängijatele isalikke nõuandeid. Teda austati ja hinnati. 60. sünnipäeva puhul (1897) valis "Vanemuise" selts ta oma auliikmeks, Eesti Üliõpilaste Selts andis auaadressi ja tema asutatud mängukoorid kinkisid hõbekorneti. Oma ametisse jäi ta kõrge vanaduseni. Viimast korda juhatas ta suurt pidukoori 1910. DOW suri Väägveres ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Teeneka kooliõpetaja ja muusikamehe värske hauakünka juures kõnelesid Ants Simm "Vanemuise" seltsi, Jaan Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Karl August Einbund (Eenpalu) Eesti Üliõpilaste Seltsi nimel. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=255&ItemID=246

• http://et.wikipedia.org/wiki/David_Otto_Wirkhaus

David Otto Wirkhaus (1837–1912) oli eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.

David Wirkhausi vanem poeg David Otto Wirkhaus puutus lapsepõlvest peale kokku kodus valitseva erksa vaimu ja muusikaharrastusega. Hariduse omandas ta isa juures ja iseõppimise teel. 14-aastasena (1851) hakkas ta juhatama Väägvere pasunakoori ja 19-aastasena (1856) õpetama lapsi Väägvere külakoolis. DOW muusikalist tegevust pani tähele Tartu-Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode ja viis ta kokku Tartu ülikooli muusikadirektori Friedrich Brenneri ja Tartu muusikakoori kapellmeistri Fiedleriga. Esimene võimaldas tutvuda akadeemilise muusikaeluga, teine aitas Saksamaalt tellida uusi muusikainstrumente ja andis praktilisi näpunäiteid nende käsitsemiseks. DOW-ist sai kuulda ka Tartusse elama asunud Johann Voldemar Jannsen. 1864. a. algul külastas ta Väägveret ja võis veenduda talupoegade pasunakoori elujõus. Sellel kohtumisel tuli kõne alla laulu- ja muusikaseltsi asutamine. Järgmisel aastal loodigi "Vanemuise" selts, mille ülesandeks oli laulmise ja pillimängu edendamine kohtadel ning hiljem üldlaulupeo ettevalmistamine ja läbiviimine. 1869 toimunud üldlaulupeol, millest võttis osa 46 laulukoori ja 5 puhkpilliorkestrit, sai DOW nimi laiemalt tuntuks. Tema juhatatud 22-liikmeline Väägvere pasunakoor esines laulupeo avapäeval äratusmänguga Maarja kiriku tornis, seejärel laulupeorongkäigus, koraalide ühislaulmise saatmisel ja lõpuks suurel pidusöömaajal kõige südikamalt ning sai auhinna. Kordaläinud üldlaulupidu andis tõuke uute puhkpilliorkestrite asutamisele. Sageli kutsuti DOW nõu andma. Ta käis Helmes, Suure-Jaanis, Tarvastus, Toilas ja mitmel pool mujal dirigente ja mängijaid õpetamas. Ühtlasi aitas ta orkestritel pille tellida ja noote muretseda. Kokku osales DOW umbes 100 orkestri loomisel, teenides sellega õigustatult eesti pasunakooride isa nime. Ka väljaspool kodumaad, Venemaa eesti asundustes, aitas ta orkestreid ellu kutsuda. Koos pastor Willigerodega valmistas ta ette ja juhatas 1873 ja 1874 Tartus pasunakooride suuri ühiskontserte ning oli II-VII üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Tallinnas 1880 toimunud laulupeol tuli Väägvere orkestril mängida avamängu kolm korda järjest ning dirigent sai iga kord "elagu" osaliseks. DOW lõi orkestripalasid ja koorilaule. Koolmeistri ja dirigendi ameti kõrval oli ta tuntud ka põllumehena. Koolitalus Väägveres uusi agrotehnilisi võtteid rakendades oli ta eeskujuks ümbruskonna talupoegadele ja nõustas koguni Carl Robert Jakobsoni. Üle-eestilisele tuntusele vaatamata jäi DOW lihtsaks ja tagasihoidlikuks meheks. Laulupidude üldjuhi puldiski oli ta talupoja moodi riides, kandis säärsaapaid ja madalat musta mütsi. Proovide ajal jagas mängijatele isalikke nõuandeid. Teda austati ja hinnati. 60. sünnipäeva puhul (1897) valis "Vanemuise" selts ta oma auliikmeks, Eesti Üliõpilaste Selts andis auaadressi ja tema asutatud mängukoorid kinkisid hõbekorneti. Oma ametisse jäi ta kõrge vanaduseni. Viimast korda juhatas ta suurt pidukoori 1910. DOW suri Väägveres ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Teeneka kooliõpetaja ja muusikamehe värske hauakünka juures kõnelesid Ants Simm "Vanemuise" seltsi, Jaan Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Karl August Einbund (Eenpalu) Eesti Üliõpilaste Seltsi nimel. http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=255&ItemID=246

• http://et.wikipedia.org/wiki/David_Otto_Wirkhaus