• Fromhold Lauristin Fromhold Lauristin (10. veebruar 1900 Tallinn – 11. oktoober 1964 Toronto) oli eesti majandusteadlane. Õppis 1921–1926 (lõpetas) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas ja 1926–1927 õigusteaduskonnas, Korporatsioon Vironia liige. Osales Vabadussõjas, 1917–1921 ETK ametnik, hiljem pearaamatupidaja, 1921–25 AS Tartumaa Pank ametnik. 1926–1927 Tartu Töösturite Ühispanga asjaajaja, 1927–1929 AS Krediit Pank Haapsalu, 1929–1933 Tartu osakonna juhataja. 1933–1934 AS Sakala Pank juhatuse esimees, 1934–1937 AS Krediit Pank pearaamatupidaja, alates 1937 asedirektor. Kinnisvarade Kasutamise Aktsiaseltsi juhatuse liige. 1937 valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koja liikmeks 1. (ettevõtete) sektsioonis. 1944 põgenes Rootsi, hiljem siirdus Kanadasse.
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 22 oktoober 1964 F. Laurikivi + 11. okt. suri Torontos südamerabanduse tagajärjel majandusteadlane Fromhold Laurikivi, üks iseseisva Eesti majandus-elu tuntud isiksusi. Kadunu sündis Tallinnas raudtee tehaste ülem-meistri pojana, 10. veebruaril 1900, lõpetas Tallinnas gümnaasiumi ja seejärele Tartu ülikooli majandusteadlasena 1927. a. Juba üliõpilasena liitus ta Tartus a./s. Krediit-panga osakonnaga ja andeka pangandustegelasena avanseerus selle osakonna juhatajaks. F. Laurikivi siirdus Tartust -Tallinna a./s. Krediit-panga pearaamatupidajaks, hiljem asedirektoriks ja siis üheks direktoriks. Aktiivse majandusmehena F. Laurikivil jätkus energiat olla ühtlasi a./s. Tallinna Laevaühisuses ja reas teistes majandusettevõtetes tegev. Kommunistliku okupatsiooni tulles põgenes F. L. Stokholmi ja siirdus hiljem Torontosse, olles tegev ametnikuna börsil ja aitas oluliselt kaasa, eriti Rootsis viibimise perioodil Eesti kaubalaevastiku veel järelejäänud asjade korraldamisel. F. Laurikiviga varises manalasse üks iseseisva Eesti majanduselu aktiivseid mehi. Akadeemiliselt kuulus F. Laurikivi korp! “Vironia” vilistlaskokku.

Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 6 veebruar 1960 F. Lourikivi 60 a.

Juubilar kuulub põlvkonda, kes Vabadussõjas võitles mõõk ühes ja raamat teises käes. Nendest koollpoistest kasvas vanema generatsiooni kõrvale tubleid töömehi, kes iseseisva Eesti ülesehitamisel olid juhtivalt rakmetes. Need mehed ei ole paendunud rasketel ka.tsumiste aegadel. Kõikjal, kus nad tänapäev viibivad on nende lootuste lampides õli ja nad teevad oma parima meie kodumaa heaks. Üheks sarnaseks sihikindlaks võitlejaks ja ülesehitajaks on Fromhold Laurikivi. Trotsides kõiki raskuseid, algab Laurikivi 17 aastaselt ise oma elu korraldama. Kiirelt leiab ta oma pärisala ja suunab kogu oma energia selleks, et saada juhtivaks majandusmeheks. Juubilar on sünd. 10.2.1900. Tallinnas. Õppinud Tallinna Poegi, Kaubanduskoolis, Tallinna Kolledzis ja 1926 lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse majandusosakonna. Võttis osa Vabadussõjast. Teenis 1917. a. ETK-s, olles selle ettevõtte esimeseks ametnikuks. 1921—1925 töötas Tartumaa Pangas ja oli kohapeal tegev mitmesugustes kaubandus- ia tööstusettevõtetes. 1926—1927 a. on ta Tartu Töösturite Ühispanga asjaajaja ja 1927—1920 oli A/S Krediit Panga Haapsalu osakonna juhatajaks ja 1929—1933 sama panga Tartu osakonna juhataja ning 1933 a. Viljandis A/S Sakala Panga juhatuse esimees. Alates 1934 a. kuni põgenikuna välismaale siirdumiseni oli ta A/S Krediit Panga pearaamatupidaja ja hiljem personaalshef ja asedirektor. Oli samal ajal ka tegev A S Tallinna Laevaühisuses, O/Ü Mootoris, O/Ü Looduses jm. Samuti Kinnisvarade Kasutamise A/S-i juhatuse liige, Eraettevõtete Ametnike Koja täiskoja liige. Eraalgatuse korras asutas ta Tallinnas Esimese mehaanilise jõupaberikoti tööstuse, millise ta aga enne kommunistliku riigipööret likvideeris. Põgenikuna Rootsis töötab Laurikivi laevanduse alal, kus tema töö on tulnud kasuks paljudele kaasmaalastele. Juubilar on kaasa töötanud ka Eesti Komitee Panganduse Sektsiooni organiseerimisel. 1950. a. siirdus Kanadasse, kus täiendas oma teadmisi vastavalt uuele ümbrusele. Läbi teinud mitmesuguseid kursuseid, eriti aga huvi tunnud börsi asjanduse vastu. Õppinud börsi spetsiaalkursustel, suurettevõtete, omavalitsuste ja riikide finantseerimise tehnikat, leidis juubilar lõpuks oma huvidele vastava töökoha börsibrokerite firmades, tegutsedes Toronto ja New Yorgi börsidel. Töötanud ka Ametliku Arvepidajate firmas ametnikuna ning ettevõtete revidendina. Börsi tegevuse ja taktika üle on ta ettekandeid pidanud Toronto Eesti Seltsis ja teistes organisatsioonides. On osa võtnud Kanada Välisvõitluse Nõukogu organiseerimise töödest. Juubilar kuulub akadeemiliselt Korporatsioon Vironia perre ning on olnud Korp. Vironia Toronto Koondise esimeheks. Need, kes on jälginud või koostöötanud Fromhold Laurikiviga läbi aastate on õppinud tundma tema järjekindlust, sirgjoonelist ja soojasüdamlikku isiksust, soovivad tähtpäeval talle parimat tervist õnne ja jätkuvat edu omal töökohal. V. P.

http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6368... Tallinn Koidu 116, Tallinn Koidu 116 (Nats. toimikust) - ostu-müügi leping Kinnistamise kuupäev 01.10.1938 Tehingu kuupäev 24.09.1938 Sisu võrdsetes mõttelistes osades, 49650 krooni eest Tehingusubjektid Omandas(id): Fromhold Lauristin, Agu Soidra, Tehing ostu-müügi leping Kinnistamise kuupäev 21.09.1935 Tehingu kuupäev 19.09.1935 Tehingusubjektid Omandas(id): August-Aleksnder Kruus,

VABA EESTI SÕNA – FREE ESTONIAN WORD 17.4.1958 Nr 16 (462) Tallinna Krediitpanga protsess Moskva Gosbank’iga New Yorgi kohtus tuleb otsustamisele Krediitpanga 130,000 dollari saatus - Eesti poolt nõuavad raha Matto ja Fromhold Laurikivi Rootsist - Kes saatis Tallinnast Krediitpanga nimel telegrammi Ameerikasse? USA suuruselt teine erapank, New Yorgis asuv Chase Manhattan Bank pööras kohtuvõimude poole taotlusega, et. selgitataks, kes on endise Tallinna Krediitpanga rahasummade seaduspärane omanik, kuna New Yorgi pank tahab vabaneda tema juures hoiul olevast ja USA valitsuse poolt blokeeritud ca 130.000 dollarist Tallinna Krediitpanga rahast. USA kohtunik Frederick Y. P. Bryan tegi korralduse, et Chase Manhattan Bank kutsuks Moskva Gosbanki esindaja New Yorki tõestama nõukogude riigipanga õigusi nimetatud rahasummale. Tallinna Krediitpanga nime! nõuavad raha väljaandmist Krediitpanga praegusele juhatusele Rootsis Armin Matto ja Fromhold Laurikivi.

“The New York Times”toob oma majandusosas asja kohta kirjutuse milles öeldakse järgmist: “Käesoleval kuul võib lahenduda üks 8 aastat kestnud rahvusvaheline müsteerium ja Chase Manhattan Bank võib vabaneda võrdlemisi tülikast rahasummast, 130,285 dollarist ja 62 cendist. Pank on raha hooldaja, kuid ta ei tea, kas raha kuulub N. Liidu riigipangale, eesti pankurite grupile paguluses, või teistele, seni selgumata huviosalistele. Chase Manhattan panga probleemiks on kas maksta raha välja õigele omanikule, või vastasel korral osutuda vastutajaks kahjude eest kahekordses ulatuses, seega rohkem kui 250,000 dollari suuruses summas. Kõiki asjaosalisi, kaasa arvatud ka venelased, on palutud esitada nende nõudmised siinses kohtus. Vaieldav summa Chase Manhattan pangas on hoiuarve, mis käesoleva sajandi kolmekümnendates aastates avati “A/S Krediit Pank“, Tallinn, Eesti, poolt. 1940. aasta varasuvel Eesti okupeeriti venelaste poolt.

Salapärane telegramm Tallinnast New Yorki

Detsembrikuus 1940 -sai Chase Manhattan pank Krediitpanga erakoodis koostatud järgmise telegrammi : “Sulgege meie arve ja kandke 123,019 dollarit ja 04 centi Moskva Gosbanki arvele Teie juures, sellest telegraafi teel teatades meile ja Gosbankile. Krediitpank.” Gosbank on N. Liidu riigipanga telegraafi-aadress Moskvas. Kõnesoleva arve summad olid blokeeritud USA valitsuse korraldusega. Chase Manhattan pank pööras küsimuses USA rahaministeeriumi välismaa fondide kontrollsektsiooni poole, kuid litsentsi summade ülekandmiseks sealt ei antud. Nii seisis küsimus kuni 1950. a. lõpuni, kunas Chase Manhattan pank sai Armin Mattolt ja Fromhold Laurikivilt Rootsisr kirja, kes esitasid endid kui Krediitpanga juhatuse liikmeid. Nad palusid summat vabaks anda. See kiri muutis kohe küsimuse vastoluliseks, kuna Chase Manhattan pangal oli nüüd kaks erinevat korraldust, mõlemad nähtavasti ametlikud, blokeeritud Eesti summade kohta. Pank vastas Stokholmi, et arvestades asjaolusid on arvatavasti tarvilik, et kohus määraks seaduspärasel isikud, kellele võib summa välja maksta. Enne seda ei saa teha ühtki väljamaksu. Krediitpank Mr. Matto ja Mr. Laurikivi isikutes alustas läbirääkimisi USA rahaministeeriumiga. Nad astusid ka siinses föderaalkohtus samme kohtuotsuse saamiseks, et nemad on panga ainukesed volitatud esindajad siin maal ja et Chase Manhattan pangale ära keelataks summat kellelegi teisele välja maksta. Chase Manhattan panga seisukoht on, et temal ei ole hoiuarve suhtes muud huvi, kui ainult seda välja maksta õigetele isikutele. Pank ei tea, kes saatis telegrammi Tallinnast, kuigi telegramm näis olevat õige.

Fromhold Laurikivil oli varem teine nimi

Teiseks, summa väljamaksmiseks oli tarvis nõudmine Krediitpanga kahe volitatud isiku allkirjaga. Chase Manhattan pangal on olemas ennesõjaaegne allkirjaproov Armin Matto nimega, kuid tal ei ole Fromhold Laurikivi allkirja prooviga volitust. On aga küll olemas Fromhold Lauristini allkirjaproov ja volitus. Öeldakse, et Lauristin olevat muutnud oma nime Laurikiviks 1942. aastal. See detail tekitas Chase Manhattan pangas kahtlust. (Lauristini nime muutmine toimus enne 1942. a, nagu seda hästi teavad paljud eestlased. Toim.). Mr. Matto ja Mr. Laurikivi ütlevad, et nad põgenesid Eestist Rootsi nõukogude okupatsiooni ajal. Krediitpanga aktsionäaride erakorraline peakoosolek, mis peeti Stokholmis 1948. aastal, määras selle linna panga ametlikuks asukohaks. 1950. aastal peeti üks teine koosolek siinses Eesti Konsulaadis, kus uuesti kinnitati Mr. Matto ja Mr. Laurikivi õigust panga nimel! allakirjutada ja volitust blokeeritud summat välja võtta. Hiljuti tegi kohtunik Frederick V. P. Bryan korralduse, et Chase Manhattan pank nõuaks N. Liidu riigipangalt, mille aadress on Neglinnaja 12, Moskva, et viimane ilmuks ameerika föderaalkohtusse kaitsma oma nõudmist vaidluse all olevale summale. Kui riigipank ei ilmu, kohus otsustab, kas. raha läheb eestlastele, või jääb Chase Manhattan panka ootama seaduspäraseid omanikke. Chase Manhattan pangale tehtud korralduses kohtunik Bryan märkis muuseas: “Chase on seega kahekordse dilemma ees. Ühest küljest temal on potentsiaalne, kuigi vahest mitte tegelik nõudmine sellele summale telegrammi alusel. Kuid eeldades, et seda nõudmist ei saa N. Liidu riigipank praeguses olukorras edukalt kaitsta, samuti ka need, kes Krediitpanga nimel telegrammile alla kirjutasid, seisab Chase Manhattan siiski veel teise dilemma ees. Nimelt jääb püsima küsimus, kes praegusel ajal õieti ja seaduspäraselt esindab Krediitpanka ja on õigustatud tema nimel tegutsema.” Kohtunik andis mõista, et lahendamist vajab küsimus, kas eesti pagulased on õigustatud summat kätte saama, kas ei ole praegu Eestis isikuid, kelledel on nõudmisi sellele summale ja kas Krediitpanga aktsionääride peakoosolek paguluses oli legaalne. Niipalju „The New York Times’i“ kirjutusest. Nagu panga aruandest selgub, on esialgne summa, 123,019 dollarit ja 4 centi, kasvanud 130,285 dollari ja 62 cendi suuruseks. Nõukogude Liidu rahaministril Arseni Zverevil ei oie kerge USA kohut veenda, et Tallinna Krediitpanga nimel 1940. aasta detsembris saadetud telegramm summa üleandmisest Moskva Gosbankile oli legaalne toiming. Tallinna Kredntpanka kui erapanka koos tema juhatusega ei olnud tol ajal enam olemas. Kommunistide nõndanimetatud „riigivolikogu“ otsustas 23. juunil 1940, natsionaliseerida kõik pangad ja nende varad. Krediitpankakui erarahaasutist ei olnud 1940. detsembris enam olemas. USA ei ole tunnustanud Eesti annekteerimist N. Liidu poolt ega ka eravaranduste riigile võtmise seaduspärasust. Kui kohus otsustab asja Krediitpanga endiste juhtivate tegelaste — dir. A. Matto ja pearaamatupidaja Fromhold Lauristin-Laurikivi kasuks, läheks summa Krediitpanga omanduseks ja hooldamisele, kuhu see jääb kuni Eesti kord taas on vaba. Suurim ülekohus oleks summa välja maksta Kremli esindajaile, kelledel selleks pole mingit õigust.

Uus Eesti, nr. 38, 9 veebruar 1940 Fromhold Lauristin, sündinud 10. veebr. 1900. a. Tallinnas. Majandusteadlane. Krediit Panga pearaamatupidaja Tallinnas. EKM revisjonikomisjoni liige.

Postimees (1886-1944), nr. 8, 9 jaanuar 1937 6. Fromhold Lauristin (Kred. pank Tall.) 370 h.,

Postimees (1886-1944), nr. 16, 20 jaanuar 1932 Krediit Pank 25-aastane. ... Krediit Panga Tartu osakonna ametkond. Keskel istub osak. juhataja Fr. Lauristin.

Fotod - Lauristin, Fromhold; Lauristin, Lilli; ERA.1.3.2223; 18.07.1938-18.01.1939 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700871791&img=era000...

Leinakuulutus - https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=voitleja19641101.1.6 - lk. 6.