Heinrich Tammemets ← Moorlat

Nime eestistamine

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376338/323521/page/13

Otsus 04.01.1938 Narva

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:378261/325266/page/12
• sünd: Saaga EAA.1221.1.313:82?842,423,217,97,0
• PR Narva Aleksandri 1888-1939 Saaga EAA.1221.1.329:103?584,1567,178,67,0
• nimevahetus 4.01.1938 Narvas

Astus vabatahtlikult Punaarmeesse:

• https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1975/06/28/10

«Partisan Tammemetsa surmakartmatust võitlusest hitlerlaste vastu Muraikasoo lõunaserval, Mäurassaares, olete kindlasti kuulnud. Täpsemalt võite sellest teada saada Tudulinna 8-ki. Koolist. Selle kooli pioneeriorganmatsioon kannab Heinrich Tammemetsa nime.» ... Meie ees on mitmed albumid fotode ja dokumentidega. Lisa jagab neile Tudulinna 8-kl. Kooli direktor Harri Reiska. Ühe albumi eeslehel seisab ilusas kirjas: «Mina, kutsealune Heinrich Tammemets, avaldan täielist soovi astuda vabatahtlikult Punaarmee ridadesse. Olen sündinud töölise pojana ja ei ole minul ka mingit põhjust sel ajal vaikses kodunurgas istuda, kui on mängus Nõukogude töörahva huvid. See oli 1918. a., kui minu vanaisa ja onu läksid vabatahtlikult Punaarmeesse. Mina kommunistliku noorena ei taha olla nendele häbiks, vaid püüan väärikalt täita oma ülesandeid.» Ajalehest «Punane Virumaa» juuli, 1941 Kooli pioneerid peavad kalliks selle vapra kommunistliku noore mälestust. 29. oktoobril 1967. a. avati paigas, kus langes H. Tammemets, mälestustahvel. See saadi majandis õpilaste tööga teenitud rahade eest. 8. märtsil süüdatakse Mäurassaares küünlad. Sel päeval toimub maleva pidulik koondus. H. Tammemetsa kodumaa-armastus, jäägitu kohusetunne, vaprus ja mehisus jäid edasi elama meie noortes. Kooli direktor juhatab meid Lohusuus Vene külas elava H. Tammemetsa võitluskaaslase Vassili Bestšastnõi juurde. Istume aias. Vana sõjamees ütleb, et ta on sõnakehv. Aga kui jutuotsa kätte sai, rääkis küll: «H. Tammemets oli pärit Vaivarast kaevuri perekonnast. Töötasime temaga 1941. aastal koos. Ta oli pikk heledapäine poiss. Ivanovo linnas olime koos partisanide koolis. Olime head sõbrad. Ma olin siis luuregrupi vanem. Jah, see Mäurassaare lahing ... Brigaad tahtis end vaenlasest lahti kiskuda. Maha jäi üheksa partisani, et julgestada kolonni selja tagant. Vaenlane ründas meid suurte jõududega. Tammemets sai vasakust põlvest haavata. Ta võitles edasi. «Poisid, minge. Mina ennast vangi ei anna. Kuni olen elus, ei lähe siit ükski fašist läbi!» Ta tulistas viimse padrunini. Uus sakslaste laviin vajus peale. Tammemetsal oli vööl kaks granaati. Kui fašistid olid teda kinni haaramas, tõmbas ta mõlemad sütikud ... Käis plahvatus. Lumele jäi lamama palju hitlerlasi ... Lumel lamas purukskistud partisan Tammemets.»

• https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1978/10/24/11

Suure Isamaasõja esimestel päevadel saatis Viivikonna komsomoliorganisatsiooni sekretär Heinrich Tammemets ELKNÜ Keskkomiteele kirja: "Mina, kutsealune Heinrich Tammemets, avaldan täielist soovi astuda vabatahtlikult Punaarmee ridadesse. Olen sündinud töölise pojana, ei ole minul mingit põhjust sel ajal vaikides kodunurgas istuda, kui on mängus Nõukogude töörahva huvid. See oli 1918. aastal, kui minu vanaisa ja onu läksid vabatahtlikult Punaarmeesse. Mina, kommunistliku noorena, ei taha olla nendele häbiks, vaid püüan väärikalt täita oma ülesannet." Kogumikust "Tasujad" 1 loeme lehekülgedelt 186— 187:
"Heinrich Tammemets hüüdis seltsimeestele: mina jään kuulipilduja juurde ja katan teie äraminekut. Olge mureta, koni elus olen, fašistid siil läbi ei lähe! Vaprat partisani tabas vaenlase kuul Tammemets tulistas viimse padrunini. Kui vaenlane läks teda kinni võtma, laskis mehine partisan enda granaadiga õhku.. ."
ENSV rahvakirjanik Mart Raud kirjutas ballaadi "Partisan Tammemets"

Varem siin surmakuupäev: 10.02.1944

Venemaa allikates surm 10.03.1944, Mementos 10.02.1944

• https://obd-memorial.ru/html/info.htm?id=6993666
• https://obd-memorial.ru/html/info.htm?id=506993666
• https://pamyat-naroda.ru/heroes/memorial-chelovek_donesenie6993666/

Дата и место призыва __.01.1942, Челябинский ГВК, Челябинская обл., г. Челябинск - Tööpataljonis?
Воинское звание рядовой
Причина выбытия убит - Дата выбытия 10.03.1944

• https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-12... - lk 609 (607)

TAMMEMETS, Heinrich, Aleksander m, s. 1922, 6 kl., 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl. Krasnouralsk, jefreitor, komnoor, 22.09.1942 suunati Podolski Sõjakooli, eriülesannetega Virumaa üksus, alates 10.01.1944 Novikovi nimelise partisanisalga liige, 10.02.1944 hukkus lahingus Virumaal. [R11; ERAF, 4-1-248, 234]

Suure Isamaasõja Orden 1. järk (postuumselt) №: 221/519 от: 12.06.1945

• https://podvignaroda.ru/?#id=1561194684&tab=navDetailManAward
• https://pamyat-naroda.ru/heroes/podvig-chelovek_nagrazhdenie1561194...

Звание: партизан, № записи: 1561194684 - Орден Отечественной войны I степени
1. järgu Isamaasõja orden:

• https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5...
• https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=8259 - "Punased partisanid" Eestis

Portreefoto

• https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=355379
• https://www.meediateek.ee/photo/view?id=355379&q=Tammemets
• https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-11... - lk 292 (292)

TAMMEMETS, Heinrich m. 1941 suvel mobiliseeriti, Sverdlovski obl. Krasnouralsk, astus partisanide kooli, Lõuna-Eestis partisanina, hukkus partisanina Peipsi ääres. [Ellen 48; A.K. tööpat.]

Partisan Tammemetsa legendid ja lood

• http://jalutuskaikajas.blogspot.com/2016/01/eesti-keele-lugemik-4kl...

Partisan Tammemets
Mart Raud

"Tina sakslaste silma on kuldaväärt seeme,
seda külides Eestile vabadust teeme..."
ütles partisan Tammemets.

Nii murti ka siin okupantide kanda
suurte võitude kevadel, märtsikuul -
üle jää, üle Peipsi ju läänegi randa
hakkas lõõtsuma võitluste tuline tuul.
Meie mehistest meestest üks julgem ja vapram
saksa röövleist siin külasid tühjaks tapma
oli partisan Tammemets.
...
lk 205

• https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1983/09/14/5
• http://neemekatt.blogspot.com/2012/03/jaljed-lumel.html
• http://neemekatt.blogspot.com/2012/03/

Mäurassaarde sisse põikama me ei hakanud, sest lume alt polnuks partisan Tammemetsa mälestuskivi leidmine nagunii võimalik. Olgu siis siinkohas see Mart Raua "surematu" punaballaad (1943) ära toodud, sest mul pole seda interneti avarustest veel leida õnnestunud.

Juba nädalaid kostis, ei päevagi vahet,
Rannapungerja, Raudi ja Rostoja poolt
rasket, hookaupa raksuvat tulerahet —
Meurasaarest ja lumiselt Murakasoolt.
— Tina sakslase silma on kuldaväärt seeme,
seda külides Eestile vabadust teeme ...
ütles partisan Tammemets.

Nii murti ka siin okupantide kanda
suurte võitude kevadel, märtsikuul —
üle jää, üle Peipsi ju läänegi randa
hakkas lõõtsuma võitluste tuline tuul.
Meie mehistest meestest üks julgem ja vapram
saksa röövleist siin külasid tühjaks tapma
oli partisan Tammemets.

Nüüd — lahinguist väsinud, lumme nad heitsid.
Oli vaikne ja pilves; aeg hommikust ööd.
Juba kolmas neil nädal siin loode pool Peipsit
teha rasket ja auväärset tasumistööd.
Ja nad pehmesse hange kui villasalve
pea uinudes vajusid ... Maantee pool valvel
seisis partisan Tammemets.

Aga korraga, kuue ja seitsme vahel,
kostis pimedast rudisev sammude ast.
Ümberringi end rõngastas sakslaste ahel —
ja valvuri püssist käis häirelask.
Mehed asusid kaitsele. Kümnete vastu
oma öövalve-varjendist võitlusse astus
vapper partisan Tammemets.

Saksa valangud tuiskasid koredas hanges,
nad lootsid — nüüd käes on see sangarlik salk.
Aga näe — kes vaid tõusis, et tulla, see langes —
jalad jooksult neil otsekui lõigati alt.
Kuid nähti — ei kõiki siin suudeta tappa,
ning käsklust: läbi murda ja tõmbuda rappa!
kuulis partisan Tammemets.

Tema kohta, ta arvas, ei võinud see käia —
nimelt siin tuli vastu pidada veel.
Oma kaaslaste kaitseks ta kohale jäi ja
aina piirajaid niitis nii põllul kui teel.
Seltsimehed end rünnakuks koomale võttes
üles tee poole vaadates laususid mõttes:
Jõudu, partisan Tammemets.

— Mehed, edasi!... Järsku ja julgelt nad tõusid.
Täägid välkusid, mürtsus granaate ning
ühe hooga nad soo äärde välja jõudsid —
oli murtud sakslaste piiramisring.
Ta ikka veel üksinda kümnete vastu —
tuletuisk igast suunast ta pihta käis.
Nüüd... ta tõusis, paar vaaruvat sammu astus
ning langes ... näe, põlvili lumme jäi...
Kas tõesti nii, haavatult, surmavalus,
saksa timukailt armu ja halastust palus
eesti partisan Tammemets?

Nad jooksid ju haavatut haarama vangi,
kellel padrunid otsas, läbi lastud jalg.
Aga veel üks granaat, mis võiks lõhkuda tanki,
oli varjul ta verise hõlma all...
Ja kui sakslaste salk küüned õlga tal surus,
siis — kärgatas plahvatus, kiskus nad puruks.
Hukkus partisan Tammemets.

Kauged metsad veel kohinal kajasid vastu
sellest sõnast, mis lausus see hukkuv mees,
sellest sõnast, mis on eestlase õige vastus
saksa röövleile kõikide aegade eest:
mingi vägivald siin meie õigust ei murra,
seda kaitstes me suudame võita — või surra
nagu partisan Tammemets.

• https://lepo.it.da.ut.ee/~amerilai/Ballaad%20200-400.pdf lk 91-91 (290-291)

M A R T R AU D / 1 9 0 3 – 1 9 8 0 /
PARTISAN TAMMEMETS
Juba nädalaid kostis, ei päevagi vahet,
Rannapungerja, Raudi ja Roostoja poolt
rasket, hookaupa raksuvat tulerahet —
Meurasaarest ja lumiselt Murakasoolt.
— Tina sakslase silma on kuldaväärt seeme,
seda külides Eestile vabadust teeme...
ütles partisan Tammemets.
Nii murti ka siin okupantide kanda
suurte võitude kevadel, märtsikuul —
üle jää, üle Peipsi ja läänegi randa
hakkas lõõtsuma võitluste tuline tuul.
Meie mehistest meestest üks julgem ja vapram
saksa röövleist siin külasid tühjaks tapma
oli partisan Tammemets.
Nüüd — lahinguist väsinud, lumme nad heitsid.
Oli vaikne ja pilves; aeg hommikust ööd.
Juba kolmas neil nädal siin loode pool Peipsit
teha rasket ja auväärset tasumistööd.
Ja nad pehmesse hange kui villasalve
pea uinudes vajusid... Maantee pool valvel
seisis partisan Tammemets.
Aga korraga, kuue ja seitsme vahel,
kostis pimedast rudisev sammude ast.
Ümberringi end rõngastas sakslaste ahel —
ja valvuri püssist käis häirelask.
Mehed asusid kaitsele. Kümnete vastu
oma öövalve-varjendist võitlusse astus
vapper partisan Tammemets.
Saksa valangud tuiskasid koredas hanges,
nad lootsid — nüüd käes on see sangarlik salk.
Aga näe — kes vaid tõusis, et tulla, see langes —
jalad jooksult neil otsekui lõigati alt.
Kuid nähti — ei kõiki siin suudeta tappa,
ning käsklust: Läbi murda ja tõmbuda rappa!
kuulis partisan Tammemets.
Tema kohta, ta arvas, ei võinud see käia —
nimelt siin tuli vastu pidada veel.
Oma kaaslaste kaitseks ta kohale jäi ja
aina piirajaid niitis nii põllul kui teel.
Seltsimehed end rünnakuks koomale võttes
üles tee poole vaadates laususid mõttes:
Jõudu, partisan Tammemets.
— Mehed, edasi!... Järsku ja julgelt nad tõusid.
Täägid välkusid, mürtsus granaate ning
ühe hooga nad soo äärde välja jõudsid —
oli murtud sakslaste piiramisring.
— Tule... tagane! tihnikust kostis veel hõiklust,
kui nähti, et üksinda hulljulget võitlust
jätkab partisan Tammemets.
Ta ikka veel üksinda kümnete vastu —
tuletuisk igast suunast ta pihta käis.
Nüüd... ta tõusis, paar vaaruvat sammu astus
ning langes... näe, põlvili lumme jäi...
Kas tõesti nii, haavatult, surmavalus,
saksa timukailt armu ja halastust palus
eesti partisan Tammemets?...
Nad jooksid ju haavatut haarama vangi,
kellel padrunid otsas, läbi lastud jalg.
Aga veel üks granaat, mis võiks lõhkuda tanki,
oli varjul tal verise hõlma all...
Ja kui sakslaste salk küüned õlga tal surus,
siis — kärgatas plahvatus, kiskus nad puruks.
Hukkus partisan Tammemets.
Kauged metsad veel kohinal kajasid vastu
sellest sõnast, mis lausus see hukkuv mees,
sellest sõnast, mis on eestlaste õige vastus
saksa röövleile kõikide aegade eest:
mingi vägivald siin meie õigust ei murra,
seda kaitstes me suudame võita — või surra
nagu partisan Tammemets.
1943 (1944) Uued sillad, 1945

• https://dea.digar.ee/article/AKeestiloodus/2017/11/0/17.1

Juhani Püttsepp

Kes mäletab partisan Tammemetsa? 1972. aastal ilmunud VI klassi kirjanduse lugemikust pidid kõik toonased õpilased uurima Mart Raua poeemi „Partisan Tammemets“ jutustas 1944.vaasta talvel üle Peipsi jää Alutagusele tulnud partisanikoondisest. Muraka raba servast Mäurassaarest leiab praegugi ühe „tina külvates“ (Mart Raua väljend) hukkunud sissi, Heinrich Tammemetsa mälestuskivi. Eesti kõige võimsama ja metsikuma raba kõige märjemale osale Kiikoja ehk Kiikuja lammi jääle oli tol karmil sõjatalvel maandunud isegi lennuk, et punapartisane tagasi viia.

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:643810/419316/page/509 - luuletus tervenisti
• https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar:291424 - Horisont 1984 03
• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:291424/262668/page/29

Veebruaris, kui lahingud käisid juba Eestis, moodustati Eesti ja Leningradi oblasti partisanidest kaks brigaadi. Esimesse, Andrei Filippovi omasse kuulus 250, teise, Feodor Jangirovi brigaadi aga 140 rahvatasujat. Mehed tulid 26. veebruaril üle Peipsi ja hõivasid Katase küla. Fašistid saatsid nende vastu hambuni relvastatud üksused. Raskeima lahingu lõid partisanid Mäurasaarel; seal hukkus kangelasena Heinrich Tammemets, kes kattis hitlerlaste piiramisrõngast väljuvaid kaaslasi. Niisama kaua heitlesid vaenlase rindest 15 . . .... 20 kilomeetri kaugusele retki sooritanud Feodor Jangirovi võitlejad. Kahe nädalaga
hävitasid mõlemad salgad sadu hitlerlasi, Ligi poolsada autot, purustasid viis silda ja kümneid kilomeetreid sideliine. 12. märtsil tungis lõuna pool Mustveed, Omedu ja Sääritsa küla vahel üle Peipsi kolmas partisanibrigaad. Fašistid paiskasid neile vastu suured jõud, mistõttu võitlus kujunes lühiajaliseks ja partisanidel tuli üle Peipsi tagasi tõmbuda.

• https://www.europeana.eu/et/item/401/item_BFMNBDHL7D4JLU2GTIEYBUCTT...

Mäurassaare talu ümbrus
sündmuse kommentaar: Koht Mäurassaare talu lähedal Muraka raba serval, kus langes partisan Heinrich Tammemets

• https://www.osta.ee/sojasarv-5-osa-1944-105730669.html - Sõjasarv (5. osa), 1944

Kogumist õhkub optimismi Eesti alade peatses "vabastamise" suhtes, samas käib aktiivne müüdiloome, näiteks maalib Päll hoogsate tõmmetega pildi Eestis möllavast partisanivõitlusest ja toob ära partisan Tammemetsa loo, mis kuulub tüüpi "õhkides kangelaslikult granaadi viis koos endaga kaasa hulga vaenlasi". Samas kogumikus on ka Mart Raua nõukogude ajal tuntud luuletus "Partisan Tammemets".

• https://dea.digar.ee/article/leninskojeznamja/1983/09/14/9

H. Tammemets oli ka välis-eesti lehes:

• https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1972/11/24/2

Põrandaaluste löögimeeste löögijõu tõstmiseks formeeris Eesti Partisaniliikumise staap Leningradi vastava staabi ülesandel kolm partisani brigaadi, kus eestlased segati ilmselt venelastega. Veebruaris-märtsis tungisid need brigaadid üle Peipsi jää Virumaa kaguossa saksa rinde selja taha, kus tekkisid ägedad lahingud. Artiklis mainitakse, et nende lahingutes said kommunistidest aumärke E. Aasa, S. Domin, A. Kallaste, E. Lausik, E. Ottender, A. Pajuste, V. palujõe, B. Reelo, N. Shumilov ja 18-aastane komnoor H. Tammemets, kelle auks punalaulik ja "rahvakirjanik" Mart Raud hiljem kirjutas pika oodi.

Monumendist:

• https://db.esap.ee/object/iv-0450
• https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heinrich_Tammemetsa_haud_Mu...
• https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BE%D0%BA_...
• https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:%D0%9F%D0%B0...
• http://neemekatt.blogspot.com/2012/09/11-klassiga-muraka-rabas.html
• https://ru.ruwiki.ru/wiki/%D0%A0%D0%BE%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%8F

Tudulinna kooli Heinrich Tammemetsa nimeline pioneerimalev

• https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1970/01/15/6

Nõukogude partisani ülistamine Venemaal (Luuletuse autor: Mart Raud)

• https://stihi1941-1945.ru/item/partizan-tammemets
• https://fantlab.ru/work356087
• http://irbis.krsk.irgups.ru/web/index.php?LNG=&C21COM=S&I21DBN=IBIS...

Surm ehk nn puna-kangelastegu:

• https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/17485 - Looming_1978_09_0001.pdf - lk 165-166 (1567-1568)

See ilmselt esimene katse kirjutada heroilis-realistlikku ballaadi ei ole küll kunstiliselt M. Raua senise loomingu tasemel (hilisemateks trükkideks on autor seda tunduvalt töödelnud), kuid alustab siiski uut
järku ta lüroeepikas. «Orest Aulile» järgnevad varsti teisedki sõjaainelised kangelasballaadid, nagu «Rein Tarvas» ja «Partisan Tammemets» (mõlemad «Sõjasarv» V, 1944),
...
partisan Tammemets, kes omasid päästes laseb end koos teda kinni võtma tulnud vaenlastega õhku;