Herbert Karl Pärnamets

1938 - Rägavere vald, Mägede küla, Kirve talu

PÄRNAMETS, Herbert, Johannes, s. 07.12.21 Virumaa Roela v., 6 kl, arr. 03.05.55, trib. 10.09.55 §58-1a, 58-11, 10+5. Oli Soome sõjaväes. Elas illegaalselt. [ar 18449]

• http://okupatsioon.ee/et/2015-01-15-14-20-17/136-p2-1998
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000182779&f=all

Raamat: Puhake, paremad pojad. I osa / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2012.

Tema vanemad - Johannes ja Amanda Pärnamets varjasid oma talus Rägaveres vendi Endel ja Heino Orupõldu 1946 kuni 1950 a. kevadeni. Seejärel lahkusid kodust arreteerimise hirmus ja ühinesid metsavendadega, keda nad seni olid abistanud, kuni nad koos teiste metsavendadega 21. augustil 1950 arreteeriti. Tribunal mõistis mõlemale kuritegelikult hea südamega inimesele 10 aastat vangilaageid. On ka väidetud, et võeti kinni 12. augustil 1950 (see kuupäev erineb erinevates allikates kuni 10 päeva) NKVD rünnakul metsavendade laagrile koos abikaasa Amandaga. Metsavennana elas ka nende poeg Herbert Pärnamets (sünd. 1921), kes küll 1950. aastal arreteerimisest pääses, kuid arreteeriti 1955. a. mais

Temast raamatus: Osula Ott ja tema „pillimehed“ / autor Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2016.

Herbert Johannese poeg Pärnamets, sünd. 1921. Foto lk. 62. Ida-Virumaal Kiviõli ja Sonda ümbruse metsades tegutses aastatel 1944-1955 mitu tugevat metsavendade jõuku, mis terroriseerisid seda piirkonda kõige julmemal viisil. Üks neist oli „Rauds-Pärnametsa bandiidirühm“ nagu seda nimetati julgeoleku aruandes. Herbert Pärnamets oli pärit Virumaalt Soonuka külast Roela vallast. Sakslaste ajal elas ja töötas oma vanematele kuulunud 30 ha suuruses Kirve talus. Siit pärines tema hüüdnimi metsavendade seas – Kirves. Kui Pärnametsade pere 1950.a. metsas arreteeriti, võõrandati nende talu kohalikule kolhoosile. 8. veebruaril 1944 mobiliseeriti Herbert Pärnamets Saksa sõjaväkke, teenistus 20. SS-diviisis kulges mitmel pool Eestis – Kloogal, Paldiskis, Ida-Virumaal osales ta ka Krivasoo lahingutes. Siis, jõudnud 1944.a. septembri alguses koos oma taganeva väeosaga kodukanti, õnnestus tal deserteeruda. Oktoobris 1944 mobiliseeriti Herbert Pärnamets uuesti, nüüd juba Vene sõjaväkke, kus teenis reamehena 1946.a. augustini, demobiliseerus ja elas vanematekodus kuni metsavennaks hakkamiseni 16. juunil 1950. Pärnametsa vanemate talus varjasid end metsavennad vennad Endel ja Heino Orupõld, kes ei tahtnud minna Vene sõjaväkke. Herbert ühines hiljem Aksel Kiissa ja tema jõuguga, millega ühinesid ka eelpoolmainitud vennad Orupõllud. Herbert viis metsa Kiissa laagrisse ka oma vanemad. Toidukraami sai Herbert Pärnamets enamasti Põlulas elanud Aliide Jõhvikalt, kes oli leseks jäänud (mees oli surnud 1951 tuberkuloosi) ja elas koos 13-aastase tütre Aino ja sama vana poja Lembituga ning töötas Mitšurini-nimelises kolhoosis. Kaastundlik naine abistas toiduainetega kuni metsavenna vahistamiseni. 3. mail 1955. läbi viidud operatsiooni tulemusel avastati punker, kus asunud bandiidid Rauds, Ants, Pärnamets, Herbert, Gutman. Oskar ning illegaalid Kulli, Salme ja Raud, Ida võeti kinni, punker asus metsamassiivis Rakvere rajoonis Rägavere külanõukogu Kaasiksoo küla lähedal. Herbert Pärnametsa karistuseks oli 10+5.