Olaf Taru

Olaf Taru sündis 12. jaanuaril 1925.aastal Tallinnas mereväeohvitseri kaptenmajor Arvo Treumundi (hiljem Taru) pere vanema pojana. Lõpetas Nõmme Hiiu algkooli ja edasi õppis Nõmme gümnaasiumis.

Juba koolis oli tehtud otsus saada kas sõjaväelaseks, või meremeheks. Kuni Eesti okupeerimiseni ja Kaitseliidu likvideerimiseni oli ta noorkotkas. Okupatsioon tabas raskelt perekonda ja lähedasi. NKVD poolt arreteeriti isa, hukati onu - kaptenmajor Alfred Pontak. Juba 1941 aastal astus siis veel 16 aastane Olaf Taru Saksa sõjaväkke, kus läbis tee reamehest ohvitserini. Pärast vangilangemist Tšehhoslovakkias algas ränk sõjavangi elu ja tuli kohtuotsus 10+5 aastat vangistust.

Pärast Eesti taasiseseisvumist aitas OIlaf Taru kaasa Kaitseväe ülesehitamisele, teenides 1992-1995 Eesti Päästeametis, kus väljaõppeohvitserina valmistas ette päästekompaniisid. Alates 1991. aastast Kaitseliidu Lääne maleva liige. 1995-2004 Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna liige. Alates 2004. aastast uuesti Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige.

Pikka aega juhtis Olaf Taru Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendust. Alates 1999. aastast kuni surmani oli Eesti Reservohvitseride Kogu liige ning 2008. aastal Eesti Reservohvitseride Kogu Läänemaa osakonna asutajaliige. On olnud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige ja 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse liige.

Olaf Taru tegevust on kõrgelt hinnanud Eesti Vabariik, Kaitseliit, Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Eesti Reservohvitseride Kogu, millest kõnelevad paljud kõrged autasud: Kotkarist V klass, Valgerist II ja III klass, Kaitseministeeriumi teeneterist, Kaitseliidu teenetemedalid, Vabadusvõitleja medal, medal "10 aastat taastatud kaitseväge", Eesti Reservohvitseride Raudrist ja paljud muud autasud.

"Sirge selja ja otsese ütlemisega Taru andis truudusvande Eestile septembris 1941 ja pidas seda surmani. Ta sõdis Eesti vabaduse eest Saksa sõjaväes, sai ohvitseriks, langes vangi ja saadeti Siberisse sunnitööle. Repressioonidest ei pääsenud ka tema perekond. Ta on meenutanud, et kaalus Magadani kullakaevanduses vaevu 45 kilo, puurmasin, millega ta 12 tundi järjest töötas, kaalus 35 kilo."

• Muhu kogudus Personaalraamat; EAA.1292.1.314; 1914-1935
• http://www.laanlane.ee/article/kirjanik-juhan-paju-sai-promenaadile...
• http://www.erok.ee/et/uudised?news_id=231
• http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=7289
• http://public.fotki.com/laane/taru/
• http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3531&lang=est
• http://kankaalanpekalta.blogspot.com/2009/04/muistoja-pienesta-haap...
• http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=1044423

Olaf Taru sündis 12. jaanuaril 1925.aastal Tallinnas mereväeohvitseri kaptenmajor Arvo Treumundi (hiljem Taru) pere vanema pojana. Lõpetas Nõmme Hiiu algkooli ja edasi õppis Nõmme gümnaasiumis.

Juba koolis oli tehtud otsus saada kas sõjaväelaseks, või meremeheks. Kuni Eesti okupeerimiseni ja Kaitseliidu likvideerimiseni oli ta noorkotkas. Okupatsioon tabas raskelt perekonda ja lähedasi. NKVD poolt arreteeriti isa, hukati onu - kaptenmajor Alfred Pontak. Juba 1941 aastal astus siis veel 16 aastane Olaf Taru Saksa sõjaväkke, kus läbis tee reamehest ohvitserini. Pärast vangilangemist Tšehhoslovakkias algas ränk sõjavangi elu ja tuli kohtuotsus 10+5 aastat vangistust.

Pärast Eesti taasiseseisvumist aitas OIlaf Taru kaasa Kaitseväe ülesehitamisele, teenides 1992-1995 Eesti Päästeametis, kus väljaõppeohvitserina valmistas ette päästekompaniisid. Alates 1991. aastast Kaitseliidu Lääne maleva liige. 1995-2004 Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna liige. Alates 2004. aastast uuesti Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige.

Pikka aega juhtis Olaf Taru Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendust. Alates 1999. aastast kuni surmani oli Eesti Reservohvitseride Kogu liige ning 2008. aastal Eesti Reservohvitseride Kogu Läänemaa osakonna asutajaliige. On olnud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige ja 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse liige.

Olaf Taru tegevust on kõrgelt hinnanud Eesti Vabariik, Kaitseliit, Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Eesti Reservohvitseride Kogu, millest kõnelevad paljud kõrged autasud: Kotkarist V klass, Valgerist II ja III klass, Kaitseministeeriumi teeneterist, Kaitseliidu teenetemedalid, Vabadusvõitleja medal, medal "10 aastat taastatud kaitseväge", Eesti Reservohvitseride Raudrist ja paljud muud autasud.

"Sirge selja ja otsese ütlemisega Taru andis truudusvande Eestile septembris 1941 ja pidas seda surmani. Ta sõdis Eesti vabaduse eest Saksa sõjaväes, sai ohvitseriks, langes vangi ja saadeti Siberisse sunnitööle. Repressioonidest ei pääsenud ka tema perekond. Ta on meenutanud, et kaalus Magadani kullakaevanduses vaevu 45 kilo, puurmasin, millega ta 12 tundi järjest töötas, kaalus 35 kilo."

• Muhu kogudus Personaalraamat; EAA.1292.1.314; 1914-1935
• http://www.laanlane.ee/article/kirjanik-juhan-paju-sai-promenaadile...
• http://www.erok.ee/et/uudised?news_id=231
• http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=7289
• http://public.fotki.com/laane/taru/
• http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3531&lang=est
• http://kankaalanpekalta.blogspot.com/2009/04/muistoja-pienesta-haap...
• http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=1044423